populaarne suvituspiirkond. Septembrist pandi trammid käiku ka mööda Tartu maanteed Heeringa tänavani. Algselt kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust tilisang, mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal. Trammiliin suleti ajutiselt seoses Esimese maailmasõjaga 1914.aastal ning lõplikult 14.novembril 1918. Hoburaudteed pärast seda enam ei taastatud. 1926.aastal kirjutati Rahvalehes:“ Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri. Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad, lasevad vihma läbi- nõnda lamavad nad nüüd töökoja õuel mahajäetuna“. Tööle jäi aga Vene-Balti tehase ja Bekkeri tehaste poolt 1915
korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnades kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustöödvähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõi riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsidoma võlla või voorimehega, vaetele polnud see taskukohane. 1870. aastalhakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imgus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus.Uuesolustiku oskakskujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu.
kasvule: eeslinnad hakkad laienema eeskätte raudtee suunas (2 pool raudteed ja piki raudteed tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised alevid nagu Vändra, Virtsu ja Lelle. n. Haapsalu raudteejaam Ehitustegevus arenes kahe lainena. Oluliseks kujunes linna planeerimine. Puitasumitega eeslinnad Tallinnas Kalamaja jne. Tallinnas oli eelnevalt hobupostijaamad ja hoburaudteed. Hoburaudtee liine oli 2 19 sajandi lõpus jälgisid väga kindlalt eeslinnasid. Esimesed planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20 sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma (Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse hakati Saksamaa linnade eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku aedlinn). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe
alkoholism ja prostitutsioon, positiivseteks aga paremad kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning linnaühiskond osutus vastuvõtlikuks uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele. Transport Esimene raudteeliin rajati 1825.a(6km). Industriaalühiskonna tähtis lüli, sest rongiga oli võimalik vedada suurtes kogustes korraga toorainet ja valmistoodangut. 1830. aastal algas tormiline raudteede ehitus Euroopariikides. 1870. Aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammi, 1890. aastal aga elektritrammi. Raudteede areng avardas tunduvalt inimeste liikumisvõimalusi. Raudteede ümber tekkisid asulad ja tööstusettevõtted. Raudteed aitasid kaasa maailmaturu kujuenmisele. Raudtee-ehitus koos selleks vajalike rööbaste valmistamisega, samuti vedurite ja vagunite tootmine, stimuleeris metallurgiat ja masinatööstust, kõik kokku aga andis tööd tuhandetele inimestele
korralikke eluasemeid. Hakati ehitama odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos, vanalinnadest kujunesid urkad. Rahulolematust tekitasid külmad ja pimedad vabrikuhooned. Suurlinnade planeerimises lõi kaasa riigi- ja linnavõimud. Ulatuslikud ehitustööd vähendasid tööpuudust ja vaesust ning tõid riigile kuulsust. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli trantsport. Jõukad sõitsid oma tõlla või voorimehega, vaestele polnud see taskukohane. 1870. aastal hakati kasutama hoburaudteed ehk hobutrammmi, 1890. aastal aga elektritrammi. Suured mured olid ka linnade heakorras sageli puudus kanalisatsioon, mis tõttu solk imbus kaevandustesse. Linnaühiskond mõjutas ka inimestevahelisi suhteid. Vähenes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte elus. Uue olustiku osaks kujunes ka alkoholism ja prostitutsioon, teisalt aga paranesid kooliolud ja arstiabi. Linnades arenes seltsielu 4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel?
annaabi.ee 
