21) Kurdleheline kibuvits- küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes; Eestis väga levinud ilupõõsas; 22) Kartulimardikas- kodumaa on Põhja-Ameerikas, omab väga suurt rännuinstinkti, massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus; 23) Ondatra- looduslik levila on Põhja-Ameerikas; Eestisse on introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik; 24) Hobuoblikas- suurekasvulise taimena muudab rohumaid liigivaesemaks; 25) Tulipart- Eestis on üliharuldane eksikülaline; tuliparte on kerge kodustada; 26) Kühmnokk-luik- pesitseb Põhja-, Lääne-, Kaspia ja Musta mee ärsetel aladel; soodsatel talvedel talvtub Eestis; 27) Kaunis teleekia- Eestis kasvatatakse ilutaimena, kuid metsistub kergesti; paljuneb hästi nii vegetatiivselt kui ka seemnetega;
levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar. Teave Eesti vete võõrliikide kohta on ebaühtlane, aga kaheksa olulisemat invasiivset veelooma Eestis on: vesikirp, vikerforell, hõbekoger, karpkala, liiva uurikkarp, tavaline rändkarp, hiina villkäppkrabi ja hulkharjasuss. Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust:
veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Sosnovsky karuputk, hobuoblikas, tõlkjas. 1 Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas: * sisenevad kohalikku toiduahelasse * konkureerivad teiste organismidega täites samu nisse * võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele * on patogeenide ja parasiitide kandjateks * hübridiseeruvad lähedaste liikidega
haiklõug, teekummel, lõhnav kummel, harilik sigur, kanada pujukakar, läikiv tuhkpuu, tähk- kukehirss, kanada vesikatk, mets-pajulill, gallia koerasinep, ida-kitsehernes, karvane võõrkakar, Sosnovski karuputk, väikeseõiene lemmalts, sale luga, noollehine salat, tatari piimikas, liivkress, karjamaa-raihein, hulgalehine lupiin, hübriidlutsern, valge mesikas, harilik katkujuur, palsampappel, kurdlehine kibuvits, hobuoblikas, punane leeder, must leeder, harilik seebilill, pihkane ristirohi, kanada kuldvits, roosa ristik, verev lemmalts. Ohustatud ja haruldased taimed - Arvukus või haruldus sõltub liigi ja asustamiseks sobilike kasvukohtade vastastikusest seosest. Haruldane liik võib olla paiguti arvukas, aga neid kohti on vähe. Ala kandevõime - näitab liikide või indiviidide biomassi hulka, mida antud ala on võimeline toetama, ülal pidama.
geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. · Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused) o Taksoni geneetika
geneetiliselt modifitseeritud organismid. Kaasnevad tavaliselt: kultuuridest (tahtlikult introdutseeritud) – põllumajandustaimed ja dekoratiivtaimed, või umbrohud (tahtmatult introdutseeritud). Liike: tõlkjas (rakvere raibe), Sosnovski ja hiidkaruputk, süstlehine aster, kurdlehine kibuvits, läikiv tuhkpuu, väikeseõieline lemmalts, harilik seebilill, kanada kuldvits, hulgalehine lupiin, hobuoblikas, ida-kitsehernes e söödagaleega. Soontaimede harulduse põhjused o Taksoni vanus ja evolutsioon o Koevolutsioon (teiste liikidega kooseksisteerimine) o Ökoloogia (kasvukoha spetsiifilisus, kaasaegse kliima mõju, mullastiku tingimuste mõju, spetsiifiliste ja kahjurite mõju, konkurentsivõime) o Inimkasutus (kasulikkus > kogumine) o Paljunemisbioloogia (spetsiifilised tingimused) o Taksoni geneetika
annaabi.ee 
