5 lademe avamusel. See saarterühm on meres kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud( liigestatuse koefitisent ligi 3 ), eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad nii öelda kaassaared on põhjarannikul Suurk-Tjuka (36 ha) ja Väike-Tjuka(6,5 ha), idas Voosi kurgus Seasaar (4.9 ha). Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid (33,7 ha) ja Hobulaid (75 ha). Vormsi on jäänuk Läänemere liustikuvoolu teel olnud suuremast paekõvikust. Pärast mandrijää ja lainetuse kulutavat toimet on säilinud kõviku tuumik. Nüüdisreljeefis ulatub aluspõhi kesk-lääneosas biohermse Hoitbergi kõrgendiku näol kuni 10,9 m ü.m.p. Kõige suurema aluspõhjapaljandi moodustab ligi 2 km pikkune pae(kalju)rand loodeosas Saxby küla kohal. Samas on ka rohkem kui 2 km pikkune klibune
üldnimetusi. LääneEestis on suuremad neist laiud, väiksemad aga rahud, kared, nasvad jm. PõhjaEestis öeldakse väikeste saarte kohta kari või loo. Saare nimes peegeldub sageli tema kuju (Kõrglaid, Harilaid, Suurlaid), kuid sageli ka mõni looduselement saarel, näiteks silmapaistev puu (Pihlakare). Nimes peitub vahel vihje saarel pesitsevatele lindudele (Hanerahu), pinnakatte iseloomule (Valgerahu koosneb heledast klibust) või saare kasutusele (Hobulaid, Heinlaid). Niisiis annab saare kohta mõningat teavet juba selle nimi. Saarte maastikuline mitmekesisus oleneb enamasti nende pindalast ja kõrgusest, kuid oluline on ka ala geoloogilis geomorfoloogiline ehitus, pärastjääaegne maakerge, rannalõikude erisugune avatus tuultele ja tormilainele jm. Enamasti moodustavad saare tuuma aluspõhjalised või mandrijää toimel tekkinud kõrgendikud, mida meri on tundmatuseni muutnud, kuhjates neile rannavalle,
Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar, Suur-Malusi, Suur-Pakri, Tammisalo, Umblu, Vahekari, Vaindloo saar, Vallisaari, Väike- Malusi, Väike-Pakri. 1.3. Väinamere saared: Ahelaid, Aherahu (Väinameri), Ankrurahu, Auklaid, Eerikulaid, Esirahu, Hanemaa, Hanerahu, Hanerahu (Jausa laht), Hanikatsi laid, Heinlaid, Hobulaid, Hõralaid, Härglaid, Härjamaa, Hülgerahu (Kõverlaid), Kadakalaid, Kaevatsi laid, Kajakarahu, Kakralaid, Kakrarahu, Kapussaare nasu, Koharahu, Korset, Kumari laid, Kõbajalaid, Kõinastu laid, Kõrgelaid, Kõverlaid, Käkirahu, Langekare, Leemetikare, Liialaid, Liivanuka ots, Luigerahu, Mardirahu, Mustarahu, Papilaid, Papirahu, Pasja, Porgi, Rauarahu, Ristlaid, Rukkirahu, Saarnaki laid, Seasaar, Sipelgarahu, Sitakare, Suur Pihlakare, Suurrahu, Sõmeri, Taguküla laid, Tauksi,
kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka, idas Seasaar. Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid ja Hobulaid. Hiiu saar on rombja (risti) kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühendusega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar. Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar, mis oma keskse kõrgendiga ulatub saare teistest osadest mitu korda kõrgemale. Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks. Vähim kaugus mandrist on 22 km. Saare läbimõõt on ligikaudu 40 km, kuid pikim sirgjooneline vahemaa Sarvest Kõpuni on 60 km
Läänemerest. Sealsed luited on Euroopa kõrgeimad ja on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Läänemere ja Wisla (Kaliningradi) lahte eraldaval Wisla ehk Balti maasäärel on pikkust 60 km ja sealsetel luidetel kõrgust kuni 45 m. Eestis on maasääri näiteks Saaremaal - Sõrve poolsaare tipus - ja Hiiumaal. Laidrannik on rannikutüüp, kus rannajoone lähedal asub hulgaliselt laide. Eestis on neid eriti palju Lääne-Eestis Väinamere saarte ümbruses, näiteks Hobulaid, Kesselaid jt. --- 70 Laiud on madalad ja lauged, sageli pikliku kujuga ja vaevu merepinnast kõrgemale ulatuvad saarekesed. Inimeste poolt on need tavaliselt asustamata, kuid sageli on seal endale meeliselupaiga leidnud suured linnukolooniad. Maakoore kerkides laiud liituvad omavahel ja tekivad juba suuremad saared, mandriga kokkukasvamisel aga poolsaared. Skandinaavia poolsaare idarannikut iseloomustavad skäärid. Need on võrdlemisi madalad
annaabi.ee 
