ja 20. saj muutub kõrtsmiku ja kõrtsi teema neutraalsemaks. Vilde ,,Prohvet Maltsvek": kriitika on suunatud igem mõisa aadressile. Kõrts on mõisa abikontor, avalik ruum seal kohtuvad erinevad hääled. Omamoodi rahvamaha funktsioon. Urgas versus rändurid ja nende huvitavad jutud. 19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses 20. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) Anderson: rahvus kui kujutletud kogukond. Rahvus luuakse kujutluse kaudu. E. Hobsbawn: leiutatud traditsioon kui rahvus. Rahvused loovad 19. sajandil võimule tulnud uued klassid. Mingeid ettekujutlusi läbi surudes tahetakse tekitada illusoorne ühtekuuluvustunne. 21. J. Hurda ja C. R. Jakobsoni seisukohad rahvusluse küsimuses 22. Rahvuse ja isamaa kujutamise erijooned ärkamisaja luules (Koidula, Veske, Kuhlbars jt) Saksa eeskuju. Jannsen alustas eestikeelse isamaaluulega 1960 ,,Eesti laulik": saksa isamaaluule mugandus, saksa naaberriikide nimed on asendatud Eesti omadega
Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepresseerimine polnud nii hull kui hitleri rassi represseerimine. 20
ajakirjandus, raamatud. Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad „Tasujat“, siis nende kujundite kaudu tekitatakse arusaam, et meil on ühine minevik ja võimalik ühine olevik. Eric Hobsbawn- uurimus „rahvused ja rahvuslus 1870st aastast“. Ta väidab, et rahvus on leiutatud traditsioon. Ta idee järgi on rahvused loodud 19. saj võimluse tõusnud uute klasside poolt. Need klassid soovivad oma võimu kindlustada ja seadustada ning erinevaid rahvuslikke sümboleid rahvale või kodanikele peale surudes tekitatakse illusoorne ühtekuuluvustunne. See toimub taas trüki ajakirjanduse kaudu. Mingid erinevad allikad koguaeg toodavat rahvuslikkust.
Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad ,,Tasujat", siis nende kujundite kaudu tekitatakse arusaam, et meil on ühine minevik ja võimalik ühine olevik. Eric Hobsbawn- uurimus ,,rahvused ja rahvuslus 1870st aastast". Ta väidab, et rahvus on leiutatud traditsioon. Ta idee järgi on rahvused loodud 19. saj võimluse tõusnud uute klasside poolt. Need klassid soovivad oma võimu kindlustada ja seadustada ning erinevaid rahvuslikke sümboleid rahvale või kodanikele peale surudes tekitatakse illusoorne ühtekuuluvustunne. See toimub taas trüki ajakirjanduse kaudu. Mingid erinevad allikad koguaeg toodavat rahvuslikkust.
teravnevad klassikonfliktid. Teine konkureeriv ideoloogia oli sotsialism. Rahvusaade osutub edukaks ja I maailmasõda näitab, et rahvas on valmis kaitsma oma riiki. Benedict Anderson: 19.saj rahvusriigid on ettekujutatud imaginaarsed konstruktsioonid. See seisukoht on liialdus. Ajaloost võib leida sellise keelelise enese identifitseerimise näiteid ka varemast, aga maailma ajalugu hakkab ta mõjutama alles 19.saj Teine tegelane on Eric Hobsbawn: Rahvusaade on alati piiratud territooriumil valitsev ,,rahvususk", mis 19saj kinnitas elanikud rahvustervikuga areneva turumajanduse tingimustes. Lisaks majanduslikele teguritele oli vaja ka poliitilisi muutuseid. 19saj poliitiline mobilisatsioon eeldas ühendavat abstraktsiooni ehk rahvust. Olulised rahvustunde propageerijad olid algkoolid, kodanlik avalikkus (mille tekitasid ajalehed), sõjaväekohustus. Kokkuvõtteks: Erinevatest seisustest ja erinevatest maakondadest pärit inimesed
ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks. Neil on vaja inimesi, kelle kaudu kasu saada. Rahvus luuakse meie teadvuses kujutluspiltide kaudu, neid toodavad kommunikatsiooni vormid. Kirjaoskuse plahvatuslik kasvamine. Ajalehed, raamatud. Omavaheline suhlus: seltsid, laulupidu. Kool ja haridussüsteem üheks meediumiks. Nende kaudu saadab eliit massideni uusi ideesid, rahvusluse põhimõtteid. Rahvust hoiab koos rahvusluse idee. Inglise ajaloolane Hobsbawn: rahvus kui leiutatud traditsioon 1990. Rahvused on loonud kõrgemad isikud 19.saj, kes soovivad võimu kindlustada – rahvuslikud sümbolid – illusoorne ühtekuuluvustunne. Väljamõeldud rahvuslikud tähtpäevad. Kuidas uurmehi meenutatakse – nt monument. Seismisega toodab rahvuslust. 21. J. Hurda ja C. R. Jakobsoni seisukohad rahvusluse küsimuses Hurda ja Jakobsoni erinevus: Hurt on rahvusluse looja. Üks rahvs, mida iseloomustab kühine kodumaa, ajalugu, traditsioon
annaabi.ee 
