nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liialt raske vaimne või füüsiline töö, tavapärase elurutiini ootamatu muutus, iseeneda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Noorte seas on tihti trenn ja kool need asjad, mis põhjustavad stressi. ,,Stress tekib siis, kui inimese ressursid on ohus või ära kulutatud, ning kui inimene ei suuda enam oma ressursse taastada." (Hobfoll 1989) 1 Mis on stress? Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis üldised ehk mittespetsiifilised muutused, mis on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja
peamistele konstruktidele Stressi ressursiteooriad. Stressi ressursiteooriad ei keskendu tihti stressi tekitavatele faktoritele, vaid ressurssidele, mis säilitavad heaolu stressisituatsioonides. Sotsiaalne toetus, kooskõlatunne (sense of coherence), enesetõhusus, optimism. Kooskõlatunne uskumus, et maailm on meaningful, ette ennustatav ja põhimõtteliselt heatahtlik. Ressursside säilitamise teooria (Hobfoll). Selle järgi eeldatakse, et stressi kogetakse ükskõik millises kolmest kontekstist: inimesed kogevad ressursside kadu, ressursid on ähvardatud, inimesed investeerivad enda ressurssidesse ilma kasu saamata. Dispositsonaalsed (trait-oriented, dispositional) lähenemised toimetulekule: repression-sensitisatsioon; seiramine vs ähmastamine. Repression- sensitisatsioon: kui sattutakse stressisituatsiooni, siis inimene ühes dimensiooni otsas (repressers)
kõitumuslike, kognitiivsete ja emotsionaalsete strateegiate abil neid stressoreid. On aktiivne osaleja. Stressilaadungile võib anda kahte tüüpi hinnanguid. 1. Situatsioonile :on tegemist mingi kahjuga( on tegemist kaotusega, on hädaoht, ähvardav, on see hirmus-hull-halb) või on tegemist väljakutsega. 2. Sedotud ressurssidega. Kas mul on olemas see, et hakkama saada sellega, milliseks ma ta hindasin. Ma ei saa hakkama nelinurgaga, sest ma hindasin ta kolmnurgaks. Hobfoll: Inimestele on omane säilitada ja kaitsta seda, mida nad väärtustavad. Need asjad, mida ma väärtustan, on ka minu ressursid. Ressurssideks võivad olla näiteks objektid (nt auto, mis teenib seda eesmärki, et saan elatist teenida; maja=kodu, töövahendid). Hobfoll nimetab energiateks ressursse, mis on näiteks raha (et kuskilt tuleb püsivalt mingi sissetulek). Personaalsed omadused (ka ressurss): sotsiaalsed oskused, hääl, enesekindlus, füüsilised omadused. Veel toob ta välja
vastastikkust toimet ja toimetulekut. Esmane hinnang ja tunnetatud stress. Stressiolukord, kui dünaamiline protsess. Lazarus ja Susan Folkman defineerisid stressi kui suhet indiviidi ja keskkonna vahel, mida indiviid hindab, kui tema ressursse koormavat või ületavat ning tema heaolu ohustavat Sündmuste stressilaadungi hindamine Pole stiimulid head, ega halvad, Stressoriteks muutuvadf nad hinnangute tulemustena. Ressursside säilitamise teooria ( HOBFOLL 1989 Inimesed püüdlevad ressursside saamise säilitamise ja kaitsmise poole. Psühholoogiapõhised lähenemised: Stress seotud: Eluga rahulolul Tunnetatud võimekusega Emotsionaalse intelligentsusega SÜMPTOMID Füüsilised: südame pekslemine, kuivav suu või kurk, iiveldus, kurguvalud jne. Emotsionaalsed: Ajataju muutumine, ärevus, ängistus, emotsionaalne labiilsus, viha, agressiivsus. Impulösiivsed otsused jne. Käitumuslikud: sundliigutused, närviad küüsi jne.
on lisaks psühholoogilistele põhjustele ka suhetest tulenevad sotsiaalsed põhjused (Rogers pakutava kolleegitoe ambivalentse olemuse. Ühelt poolt võidakse toetuse pakkumises näha pakkuja vihjet, et kolleeg ei saa hakkama; samamoodi võib ka hädas kolleegi toetuspalve 2002; vt ka Hobfoll 1998). vihjata , et ta ei saa hakkama. Seega võib õpetaja, kes raskesti juhitava klassiga heitleb, jääda • Positiivne toetus juhendajatelt ennustas kehalise ja vaimse tervise näitajaid (Russell jt, 1987). üksinda ja ilma abita edasi heitlema. • Õpetajad osutavad sellele, et kui teised (eriti kogenumad kolleegid) nende koolis nende
17–24.ȱ Greenberg,ȱJ.,ȱSolomon,ȱS.,ȱPyszczynski,ȱT.,ȱetȱal.ȱ(1992).ȱWhyȱdoȱpeopleȱneedȱselfȬesteem?ȱConvergȬ ingȱevidenceȱ thatȱselfȬesteemȱ servesȱanȱanxietyȬbufferingȱfunction.ȱJournalȱofȱ PersonalityȱandȱSocialȱ Psychology,ȱ63(6),ȱ913–922.ȱ Heilbrun,ȱ A.B.,ȱ &ȱ Pepe,ȱ V.ȱ (1985).ȱ Awarenessȱ ofȱ cognitiveȱ defencesȱ andȱ stressȱ management.ȱ Britishȱ JournalȱofȱMedicalȱPsychology,ȱ58(Ptȱ1),ȱ9–17.ȱ Hobfoll,ȱS.E.ȱ&ȱWalfisch,ȱS.ȱ(1984).ȱCopingȱwithȱaȱthreatȱtoȱlife:ȱaȱlongitudinalȱstudyȱofȱselfȬconcept,ȱ socialȱsupportȱandȱpsychologicalȱdistress.ȱAmericanȱJournalȱofȱCommunityȱPsychology,ȱ121(1),ȱ87–100.ȱ Hovey,ȱJ.D.,ȱ&ȱMagana,ȱC.G.ȱ(2002).ȱExploringȱtheȱmentalȱhealthȱofȱMexicanȱmigrantȱfarmȱworkersȱinȱ Midwest:ȱ Psychosocialȱ predictorsȱ ofȱ psychologicalȱ distressȱ andȱ suggestionsȱ forȱ preventionȱ andȱ treatment
Never mind that the present conversation may be highly engaging or important-much more than I could reasonably expect an av- erage phone call to be. With each unanswered ring, the phone interaction becomes less retrievable. For that reason and for that moment, I want it more than the other conversation. People seem to be more motivated by the thought of losing something than by the thought of gaining something of equal value (Hobfoll, 2001). For instance, col- lege students experienced much stronger emotions when asked to imagine losses as opposed to gains in their romantic relationships or in their grade point averages (Ketelaar, 1995). Especially under conditions of risk and uncertainty, the threat of po- tentialloss plays a powerful role in human decision making (Tversky 8{ Kahneman, 1981; De Dreu 8{ McCusker, 1997). Health researchers Alexander Rothman and Peter
annaabi.ee 
