Ares(Mars) kokkuvõte · Ares on sõjajumal · Enim kujutatud 18.sajandil · Enamasti kujutatud skulptuuris · Armastas surma, hävingut ja oli rumal. · Ta oli Zeusi ja Hera poeg. · Tema sümboliteks on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Kasutatud allikad: · http://www.maicar.com/GML/000Iconography/A · http://www.realmagick.com/mars-bar/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Ares · Hamilton, Edith ,,Antiikmütoloogia".1975 .Tallinn · Hjortso, Leo .2007. ,,Rooma jumalad ja kangelased" Tallinn,"Tänapäev"
· Varastas jumalate tagant · Karistuseks igavese nälja ja janu needus. Pelops · Tantalose poeg · Taaselustatakse (jumalad panid ta kokku) · Elevandiluust õlaga · Kaitsejumalaks Poseidon · Maetud Olümpias · Naiseks sai kuningatütre Hippodameia Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · http://et.wikipedia.org/wiki/Apollon · http://et.wikipedia.org/wiki/Theseus · ,,Kreeka jumalad ja kangelased" L. Hjortso (lk 65-79 , 187-192, 195-197) · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/fuuriad_evelin.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/tantalose_piinad_evelin.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Pelops · http://www.annaabi.com/harp%C3%BCiad-o.html · http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/posts/harpFCiad148.php?g=70 · Vennad Stephanidesed ,,Iidsete aegade lood" (lk 73, 127) Täname tähelepanu eest!
Gaia ja Pontose lapsed olid Nereus, Thaumas, Euryvia, Phorkys ja Keto. Nereus omakorda heitis ühte Okeanose tütrega, kellest sündisid 50 merenümfi. Phorkys ühines oma õe Ketoga, kellest sündisid graiad ja gorgod. Oletatavasti oli Gaia Delfi oraakli esimene valdaja. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org · Antikmütoloogia E. Hamilton Kirjastus ,,Eesti Raamat" 1975 · Kreeka jumalad ja kangelased L. Hjortso Kirjastus ,,Tänapäev" 1999 · Mütoloogia S. Baussier Kirjastus ,,Sinisukk" 2005
kellel on alati käed jalad tööd täis.Tema veab oma reisijaid vaid ühes suunas .Surnute varjud on Styxi ääres hõljumas ja ootavad paati. Charon ei tee tööd tasuta ,ta veab üle vaid need hinged kes on korralikult maetud ja suudavad tasuda . Seepärast pidid omakesed panema surnule keele alla obooli siis oli ta reisiks valmis. Vastasel korral hinged üle ei pääsenud ja pidid jääma maa peale elavaid kummitama! Kasutatud kirjandus Leo Hjortso 2003 Kreeka jumalad ja kangelased LK 88-92 Gerhard Fink 2000 Kes on kes antiikmütoloogias LK 117-118 Edith Hamilton 1975 Antiikmütoloogia LK 33
ja röövis ta ja viis Troojasse. Kui Sparta kuningas sellest teada sai korraldas ta sõja. See viis Trooja sõjani ja Trooja langemiseni. Materjalid mida kasutasin Raamatud: 1) Noorukite entsüklopeedia Müüdid, legendid, kangelased 2) Gerold Dommermuth Gudrick 50 klassikut, müüdid 3) Richard P. Martin Vana-Kreeka müüdid 4) E.Hamilton Antiik mütoloogia 5) Kuldseid lugusid laiast maailmast 6) Leo Hjortso Kreeka jumalad ka kangelased 7) Robert Graves Kreeka müüdid Internet: 1) www.annaabi.ee 2) Google pildiotsing
kirevam . Ja pealegi - kui inimesed ei pea enam kannatada – on neil siis üldse jumalaid vaja? Kasutatud kirjandus : Antiigileksikon. 1985. „Valgus“ , Tallinn Martin, Richard P. 2003. „ Vana-Kreeka müüdid“ , Tallinn Fink, Gerhard. 2000 . „Kes on kes antiikmütoloogias?“ Hamilton , Edith „Antiikmütoloogia“ .1975 .Tallinn 1985 ,„Eesti nõukogude entsüklopeedia (ENE) 1.“ Tallinn , „Valgus“ Hjortso , Leo .2007. „Rooma jumalad ja kangelased“ Tallinn ,“Tänapäev“ http://en.wikipedia.org/wiki/Ares http://homepage.mac.com/cparada/GML/Ares.html
,,Rooma jumalad ja kangelased" Referaat Põlva 2010a. Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümpla...
jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Hephaistos · "Hephasitos" http://z.about.com/d/atheism/1/0/K/Q/Hephaestus-l.jpg RAAMATUD: · Dommermuth Gudrich, Gerold ,,Müüdid : tuntumad vanakreeka müüdid ,, Tallinn : TEA Kirjastus, 2004, 2006, 311 lk 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium · Gerhald Fink ,,Kes on kes antiikmütoloogias" Tallinn: Avita, 2000, 327 lk · Loe Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased" Tallinn: Tänapäev, 2003, 311 lk 2008
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I., Iidsete aegade lood, I II. Eesti Raamat 1991. Muud kirjandust: Bremmer, J. N., Greek Riligion. Ofx. UP 1994. Burkert, W., Greek Religion. Blackwell 1984. Burkert, W., Homo Necans. The Anthropology of Ancient Greek Sacrificial Ritual and Myth. Berkeley, Los Angeles, London 1983. Frazer, J. G., Kuldne oks. Uurimusi maagiast ja religioonist. Varrak 2001.
· Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a Arhailine periood 400- 500 e.m.a Kreeka mütoloogia jagamine: · müüdid, mida räägiti jumalatest. Hesiodose mütoloogia · müüdid, mida räägiti inimkangelastest- rohkem. Osad ei puuduta mütoloogiat (Trooja sõda jne) Need põimuvad omavahel. Seotud on rituaalidega. Hetkel rõhk jumalamütoloogial