1935.a. Inglise-Saksa merekokkulepe.Sellega vimaldati Saksamaal taastada sjaaevastik.See vis olla 35% Inglise laevastiku suurusest.Aga see fakt iseenesest oli juba Versailles'i kokkuleppest taganemine. 3. 1936.a. Saksamaal lubati karistamatult viia oma ved Reini tsooni. 4.Mncheni konverentsi allakirjutatud hishvis 1938.a. sept. Sellega kulmineerus lepituspoliitika(krghetk)-kige suurem jreleandmine. Teise maailmasja sdivad pooled. he pool olid Saksamaa ja tema liitlased ja teisel pool olid Hitlerivastase koalitsiooni riigid. Nukogude Liit vahetas poolt.MRP kuni Nukogude-Saksa sja puhkemiseni olid NSV Liit ja Saksamaa pm iitlased.(koos tungisid Poolale kallale, olid sellel perioodil teineteise suhtes sbralikud ja ajakirjanduses ei tohtinud midagi negatiivset teisele poolele elda)Nukogude Liit varustas Saksamaad toorainega. 41.aastal Nukogude Liit asus Hitlerivastase koalitsiooni poolele.Need riigid olid: Inglismaa,USA,Nukogude Liit,Prantsusmaa,terve rida Kesk-ja Luna-Ameerika riike,
Teise rinde avamine. Operatsioon Overlord. Kaspar Lind Eellugu • Teise maailmasõja algus – 1. september 1939 • Saksamaa – NSV Liidu piiri- ja sõpruseleping – 28. september 1939 • Prantsusmaa kapituleerub – 21. juuni 1940 • Saksamaa tungib Nõukogude Liitu – 22. juuni 1941 • USA astub Teise maailmasõtta – 7. detsember 1941 Hitlerivastase koalitsiooni kujunemine • Lend-lease seaduse vastu võtmine – 11. märts 1941 • Suur Isamaasõda • Atlandi harta – 14. august 1941 • Teherani konverents – November kuni detsember 1943 Stalin, Roosevelt ja Churchill Teherani konverentsil Valmistused Dpäevaks • Pikk kavandamisprotsess • Maabumispäeva ja -koha valik • Sõdurite varustamine Tähtsamad väejuhid Bernard L. Montgomery Dwight D
Stalingradi lahing 17. juunil algas Teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi Stalingradi lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USABriti vägede edu PõhjaAafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitlerivastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist
deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 9. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941.aastal kisti ka USA maailmasõtta, kuna ta pakkus Stalinile sõjavarustust, et to suudaks paremini Hitlerile vastu hakata. 10. Murrang Teise maailmasõjas liitlaste kasuks: Stalingradi lahing, lahing Põhja- Aafrikas, Midway lahing. Murrang maailmasõjas saavutati 1942.aastal, kui Hitlerivastase koalitsiooni riigid suutsid kolmes kohas, peaaegu üheaegselt, anda hävitava löögi sakslastele ja tema liitlastele: 1) Põhja- Aafrikas sunniti taanduma Saksa- Itaalia ühisväed eesotsas kindral Rommeliga. 2) Ida rindel algas Stalingradi lahing Zukovi juhtimisel, mille käigus 300 000 sakslast jäid piiramisrõngasse, neist suurem osa hävitati, 90 000 andis end vangi. 11. Saksamaa kapituleerumine. 12. Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid. 13
USA kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. Terve maailm vaatas pealt kuidas Ungari NSVLi punaarmeelaste all vaevles. Lääs kartis maailmasõda ja kinnitas, et ei sekku... 17. Kuidas suhtuti Balti riikide okupeerimisse rahvusvahelisel areenil 1940-1946 Lääs vastas mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide liitmist NL-iga loeti õigusvastaseks. Ka Atlandi harta rääkis sama keelt. Hitlerivastase koalitsiooni tõttu tunnistas Suurbritannia Balti riikide kuulumist NL koosseisu. Teherani konverentsil kinnitas Roosevelt, et USAl pole Balti riikide vastu huvi. 18.Mida tehti Eesti soveteerimiseks?: a. Hirmutamiseks küüditati b. Territoriaalsed muudatused c. Sundkollektiviseerimine (kolhoosid) d. Üliindustrialiseerimine (tööstuse mahu kasv) e. Eraomandi kaotamine 19.Märksõnad eluolu ka kultuuri kohta II MS järel: a
ameeriklasteedukad pealetungid, vastastel kaitsesõda. viis USA astumiseni Teise maailmasõtta(luuöutades Jaapanile sõja). II periood (nov 1942 – juuli 1943): Sakslased hakkavad Selle eesmärk oli takistada ameeriklasi sõjaliselt sekkumast Jaapani kaotama ülekaalu, murranguperiood. laienemisplaanidesse Kagu-Aasias, mille tingis Jaapani keeruline III periood (aug 1943 – sept 1945): Hitlerivastase koalitsiooni poliitiline ja majanduslik olukord. pealetung, Saksamaa ja Jaapani purustamine. lend-lease- abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste -muudatused sõdimisviisides ja sõjatehnikas suhtes II maailmasõja ajal. Rendile ja laenuks anti relvi, -sõja tulemused ja muudatused maailma poliitilisel kaardil lahingumoona, toiduaineid, kokku 50 miljardit USA dollari
deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 11. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941.aastal kisti ka USA maailmasõtta, kuna ta pakkus Stalinile sõjavarustust, et to suudaks paremini Hitlerile vastu hakata. 12. Murrang Teise maailmasõjas liitlaste kasuks: Stalingradi lahing, lahing Põhja- Aafrikas, Midway lahing. Murrang maailmasõjas saavutati 1942.aastal, kui Hitlerivastase koalitsiooni riigid suutsid kolmes kohas, peaaegu üheaegselt, anda hävitava löögi sakslastele ja tema liitlastele: 1) Põhja- Aafrikas sunniti taanduma Saksa- Itaalia ühisväed eesotsas kindral Rommeliga. 2) Ida rindel algas Stalingradi lahing Zukovi juhtimisel, mille käigus 300 000 sakslast jäid piiramisrõngasse, neist suurem osa hävitati, 90 000 andis end vangi. 13. Sõjategevus 1943.-1944.a 1940
Koalitsioonid II MS ei olnud püsivad, olid varieeruvad sõltudes ajahetkest ja riigist. Sõjatandrid II MS olid Euroopa (Idarinne SM itta ja Läänerinne SM läände, Põhja- Aafrika, Vahemeri), Kagu-Aasia (Vaikne ookean, Hiina, Indo-Hiina), Maailmameri. Etapid: · Sept 1939 nov 1942. Eeskätt iseloomustab Sm ja tema liitlaste pealetung. · Nov 1942 juuli 1943. Murranguperiood. Initsiatiiv läheb Hitleri-vastase koalitsiooni poole. · Juuli 1943 sept 1945. Hitlerivastase koalitsiooni pealetung, teljeriikide lüüasaamine, kapituleerumine. SÕDA 1 sept 1939 algas Sm kallaletungiga Poolale. Nn välksõda ehk blitzkrieg. Poola ei pidanud sõdima ainult Sm, sest 17 sept 1939 viis oma väed Ida-Poolasse NSVL. Koosseisult elasid seal ukrainlased ja valgevenelased. NSVL põhjendas vägede viimist sinna sellega, et ukr ja valgeven on hooleta jäetud ning peaksid oma kaaslastega NSVL'is liituma. Sellega teostas NSVL MTP'i
annaabi.ee 
