Hirvepark on dendroloogiliselt liigirikas ja huvitava ajalooga park Tallinnas Toompea klje all. 1959 aastast on park looduskaitse all ning on kantud koos vanalinnaga UNESCO maailma-prandi nimistusse. Kuid Hirveparki peetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise smboliks. 1987 aastal, Falcki tee poolsetel treppidel, kogunesid inimesed esmakordselt avalikult Nukogude okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid
Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Tunnustused, mälestuskivid Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum (praegu suletud). 1968. aastal (teistel andmetel 1969) püstitati Kristjan Rauale Hirveparki Tallinnas mälestusmärk, mille skulptor on Kalju Reitel ja arhitekt Eha Reitel. Paul ja Kristjan Raua kunagise ateljee lähedal Tallinna Neitsitornis on vendadele püstitatud kivist mälestustahvel. Majamuuseum Avati 1984. aastal Nõmmel, Tallinnas nimeka eesti arhitekti Herbert Johansoni poolt 1920-ndate lõpul projekteeritud väikeses elamus. See rahvusromantilises stiilis maja oli kunstnik Kristjan Raua kodu 1929. aastast surmani
Suurejoonelisemad neist kuuluvad kunstniku viljakasse hilisloomingusse 1930. aastatel. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943 4 Tunnustused Kristjan Rauda on kujutatus Eesti 1-kroonisel paberahatähel. 1940. aastal nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. Juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub ta majamuuseum mis hetkel on suletud 1968/69 aastal püstitati Kristjan Rauale Hirveparki Tallinnas mälestuskivi, mille skultor on Kalju Reitel ja arhidekt Eha Reitel Paul ja Kristjan Raua kunagise ateljee lähedal Tallinna Neitsitornis on vendade püstitaud kivist mälestustahvel 5 "OHVER" 1935 Tempera, töö asub Eesti kunstimuuseumis "PESU" 6 Kasutatud kirjandus. https://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud _liissandre.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud https://annaabi.ee/Referaat-Kristjan-Raud-m80403.html 7
See miiting oli oluline alustala ülejäänud Eestis toimunud protestidele ja miitingutele. Üks põhjustest, miks see üritus toimuda sai, oli 32 USA senaatori kiri Gorbatsovile, kes omakorda "käskis" Balti vabariikide liidritel oma rahvas meelt avaldama panna. Esialgselt pidi üritus toimuma Raekoja platsil, kuid linnavõimud määrasid toimumiskohaks Hirvepargi. See tekitas alguses küll segadust, kuna välja reklaamitud toimumiskohaks oli ikkagi Raekoja plats, aga sealt Hirveparki suundunud loosungitega inimkolonn avaldas seda sügavamat muljet. Üritusel osales 2000-5000 inimest, kuid MRP avalikustamise kirjalikule nõudele koguti küll vaid 584 allkirja. Üritus toimus organiseeritult ja läks ka rahumeelselt laiali. Peale üritust toimus laiaulatuslik vastukampaania. Hirvepargi miiting oli oluliseks tähiseks ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel, tegemist oli esimese koordineeritud ühistegevuse ilminguga. See protsess arenes oma korda mitmes
Partei Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Uueks sekretäriks sai rahvuslikumalt meelestatud Vaino Väljas. Samal aastal toodi esimest korda NSVL okupatsiooni ajal välja sinimustvalge lipp. 23. juunil sai see taaskord eestlaste rahvuslipuks. 28. juunil tegi RR Rahvusraamatukogu elektrikaabli pikaleveninud töö ära. See näitas, et RR ainult ei räägi ja luba, vaid teeb ka reaalselt midagi Eesti jaoks ära. Ka 1988. aasta 23. augustil kogunes Tallinna Hirveparki mitutuhat inimest. Mais alguse saanud ühislaulmised kasvasid öölaulupidudeks ning septembris toimus Tallinna Lauluväljakul RR-i korraldatud suurejooneline ,,Eestimaa laul". (Joonis 3) See oli tähtis rahva meeleavaldus nõuti esmakordselt iseseisvust ja jõudis ka rahvusvahelisse pressi. Poliitilised pinged süvenesid ning RR kerkis kogu rahvast ühendavaks jõuks. Loodi esimene Eesti
Partei Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. [1, lk 142] Uueks sekretäriks sai rahvuslikumalt meelestatud Vaino Väljas. Samal aastal toodi esimest korda NSVL okupatsiooni ajal välja sinimustvalge lipp. 23. juunil sai see taaskord eestlaste rahvuslipuks. 28. juunil tegi RR Rahvusraamatukogu elektrikaabli pikaleveninud töö ära. See näitas, et RR ainult ei räägi ja luba, vaid teeb ka reaalselt midagi Eesti jaoks ära. [2, lk 15-16] Ka 1988. aasta 23. augustil kogunes Tallinna Hirveparki mitutuhat inimest. [2, lk 16] Mais alguse saanud ühislaulmised kasvasid öölaulupidudeks ning septembris toimus Tallinna Lauluväljakul RR-i korraldatud suurejooneline ,,Eestimaa laul". (Joonis 3) See oli tähtis rahva meeleavaldus nõuti esmakordselt iseseisvust ja jõudis ka rahvusvahelisse pressi. [2, lk 13]. Poliitilised pinged süvenesid ning RR kerkis kogu rahvast ühendavaks jõuks. [2, lk 17] Loodi esimene Eesti
annaabi.ee 
