Sisemiselt olid kihelkonnad iseseisvad. Külades ja valdades kõrgemaks juhtimisorganiks täiskogu (taluperemehed + kogukonna ühistöö tegijad). Muinasdemok ajastusse kuul leping ja juhtimise kollegiaalsuse prints. Vana-Liivimaa riikide ajastu (13.-16. saj) Ka kesk- või orduaeg. Maa vallutamisel kaotajatega lepingud, kus määratleti eestlaste kohustused ja õigused. Kohtumõistmine talupoegade üle feodaalide käes, kuid koos maarahva esindajatega (nn õigusleidjad e hirsnikud). Külakogukondade eestseisjad talupoegade seast. Keskaja lõpul külad ja külakogukonnad vasallide, mõisahärrade org-ks. Liivi- ja Eestimaa jagati osadeks maaisandatega – väikesed feodaalriigid (Harju-Viru, Tartu piiskop, Saare-Lääne pk, Liivi Ordu). Ilmaliku võimu kehastuseks Liivi ordu koos ordumeistriga. Piiskopkonnad tekkisid 12-13. sajandil. Piiskoppidel lisaks vaimulikele ül-tele ka väikeriikide ilmalikud valitsejad. Linna korraldas linnaõigus (Lüübeki ja Riia)
Talle allusid kiriklikult Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Saare-Lääni piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast. Selle pealinnaks oli algselt Vana-Pärnu, hiljem Haapsallu. Tallinna piiskop omas ainult vaimulikku võimu. Võõrvõimud ja maa põlisrahvas maa vallutamisel sõlmiti eestlastega lepingud, mis fikseerisid kaotajate kohustused ja jätsin mõned õigused. Jäi püsima Muinas-Eesti kombe- ja tavaõigus. Kohtus olid maarahva esindajad ehk õigusleidjad ehk hirsnikud, kes kuulutasid tavaõigustele tuginedes välja otsuse. Suurimasse sõltuvusse langes Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi. Saaremaa säilitas olulisel määral iseseisvuse. Peale Saule lahingud vabastasid saarlased oma maa, aga 5 aastat hiljem alistati nad uuesti ja nad pidid uuesti vastu võtma ristiusu. Nad siiski säilitasid oma poliitilised õigused. Liivi ordu kaotus 1260. a. Durbe lahingus tingis 1261. a. Saaremaa metsiku rüüstamise ordu ja tema liitlaste poolt.
õigust. Nt. aadlikel oli kohtunikuks maahärra, kuid üksinda ta ei otsustanud, vähemalt kaks liiget veel. Talupoegadel oli mõisakohus (mõisa alal) ja vakusekohus (mõisastamata alal). Vakus koosnes umbes 100 talust. Vakuserahvas tuli kokku, peeti pidu ning samas peeti ka kohut. Eesistujaks oli piiskopi, maahärra, Taani kuninga poolt määratud isik, ka talupoegadest kaasistujad. Otsus tehti vanade tavade alusel. Kaasistujad ehk õigusleidjad ehk hirsnikud. Mõisakohtus on vasall eesistujaks, talupojad kaasistujateks 1) kohtupidamine oli seotud maksustamisega 2)kohut loeti õiglaseks siis, kui kohtumõistjaks olid endasarnased. Kui linnakodanik tahtis saada õigust, siis pidi ta üle kohut mõistma ka linnakodanik. 3)kohtuvõim ei olnud otsuse tegija. Kohtukooseis oli kahesugune- ühelt poolt esines riikliku võimu esindaja ja teiselt poolt vastava seisuse esindaja. Need hoolitsesid kohtukorra eest, kuid ei olnud otsustajad.
* Keskaeg jaguneb kaheks Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. * 1227 aastal oli Eestis elanikke ~150000; Jüriöö ülestõusu ajaks oli elanike arv ~100000 ning keskaja lõpuks oli Eestis elanikke ~250000-300000. * Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest vallutajatele, kuid kehtima jäi ,,tavaõigus" ehk lähtuti nendest õigusnormidest, kuidas eestlased ise olid sajandeid erinevaid süüasju lahendanud. -) Kohtupidamise juures viibisid ka eestlasest õiguseleidjad ehk hirsnikud. * Keskaegne haldudsjaotus: -) Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana-Liivimaaks (Liivimaa all mõistetakse Liivimaa kubermangu ehk Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti, kuid Vana-Liivimaa on terve Eesti ja Läti) ning seal kujunes välja kuus väikeriiki. *) Kõige mõjuvõimsam oli Liivi Orduriik 1236 Saule lahingus sai leedulaste käest lüüa; paljud Mõõgavendade Ordu liikmed tapeti ning järelejäänud liikmed ühendati Saksa
Osaletakse kohtuotsuste täideviimisel,, kuid täidetakse ka politseilisi funktsioone. Adrakohtunikud pidid tagama selle, et eestimaa teed oleksid läbitavad, sillad üle jõgede oleks korras. Igas kreisis 4 adramaakohust. 5)Mõisakohtud. Mõisate üle tp üle kohust mõista. Riigi funkt kantakse üle mõisatele. Mõisa enda aadlik on kohtu eesotsas, appi on ta võtnud tp( enamasti 6 tp), kes on mõisnikul kaasistujad( hirsnikud), arutluse all peaasjalikult tsiviilasjad. Vaidlused tp endi vahel. Tp otsustamisõigus erinev. Varem ka kriminaalasjad nende kompetentsi all. 3) Tln linna kohtusüsteem, tegutses vabalt ja teistes sõltumatult. Linna elanikud ja kodanikud jäid selle jurisdiktsiooni alla. vaimulikud ei kuulunud linna õigusmõistmise alla. Sünnib 13 sajandil, muutumatult läheb edasi kuni19 saj kohtureformini. I instants oli alam e foogtikohus. Eesistuja foogt, kuid ka teise linnaelanikke selle töösse
annaabi.ee 
