Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta
Põhjasõjas. Venelased rüüstasid armutult kogu idapoolset Eestit. 1704 aastal sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Peeter I alustas uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist. Tartu kapituleerus, vabanenud väed koondati narva alla ja Narva vallutati samuti. Eesti talurahvas sõja-aastatel. Eesti talurahvale tõi sõda kõige rängemaid kannatusi. Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine, koormised kasvasid (sõjakulud pidi katma maa, kus sõda peeti). Eesti talupeogi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke. Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksus. Umbes 15 000 eestlast oli Põhjasõja ajal Rootsi vägedes. Sõda jätkub Aktiivsem võitlus algas uuesti 1708 aastal. Olulisim lahing tiomus Vinni mõisa väljadel (rootslased kaotasid). Talvel küüditati Venemaale tartlased ja narvalased ja lasti õhku praktiliselt terve Tartu
Et lipulaeva mitte venelastele loovutada, laskis meeskond selle koos endaga õhku. Teised laevad langesid Vene vägede saagiks. Venelased said Peipsi järve oma kontrolli alla. 1704 juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist. Peeter I käsul alustati vananenud kaitseehitiste purustamist jõepoolsest küljest. Tartu kapituleerus. o Eesti talurahvas sõjaaastatel. Eesti talurahvale tõi sõda rängimaid kannatusi. Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine. Paljud perekonnad üritasid asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse; varjuti ka metsades ja soosaartel. Sõda tõi kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad väed tavatsesid võtta kõike, mida neile vaja. Talumehi nõuti appi ka kindlustustöödele
Et lipulaeva mitte venelastele loovutada, laskis meeskond selle koos endaga õhku. Teised laevad langesid Vene vägede saagiks. Venelased said Peipsi järve oma kontrolli alla. 1704 juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist. Peeter I käsul alustati vananenud kaitseehitiste purustamist jõepoolsest küljest. Tartu kapituleerus. Eesti talurahvas sõja-aastatel. Eesti talurahvale tõi sõda rängimaid kannatusi. Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine. Paljud perekonnad üritasid asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse; varjuti ka metsades ja soosaartel. Sõda tõi kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad väed tavatsesid võtta kõike, mida neile vaja. Talumehi nõuti appi ka kindlustustöödele. Kurnavateks olid ka sõjavägede majutamis- ja küüdikohustused. Toimus talurahvarahutusi
sõda lõppes 1721. a Uusikaupunki rahuga, mille järgi Venemaa sai Eesti, Liivi, Ingerimaa ja osa KaguSoomest koos Viiburi piirkonnaga, Venemaa andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja Eesti talurahvas sõja aastatel: Eesti talurahvale tõi sõda kõige rängemaid kannatusi, hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine juba Põhjasõja esimestel aastatel püüdsid paljud perekonnad asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, inimesed varjusid ka metsades ja soosaartel sõda tõi kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, sest Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse, läbiminevad väed tavatsesid võtta omavoliliselt