..) ............................................................................................. c) Versailles' rahulepingu peamine peamine autor oli Woodrow Wilson. (...) ............................................................................................. d) 1936.a. tekkis Saksamaa ja Itaalia sõjalispoliitiline liit. (...) ............................................................................................. e) Kommunistlikud juhid pidasid meelepäraseks hirmuvalitsust. (...) ............................................................................................. f) Nõukogude võimu esimeseks juhiks oli Stalin, pärast tuli võimule Lenin . (...) ............................................................................................. g) Tööpuuduse leevandamiseks hakati tegema palju hädaabitöid. (...) ............................................................................................. h) Kolmapäev, 24.oktoober 1929
Ajalugu Pärast 1. Maailmasõda (1914-1918) tuli Euroopasse majanduskriis. Demokraatia tekkis paljudesse riikidesse ning loodeti, et see riigikord lahendab riigi ja inimeste probleemid. Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930...
3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks jõuks klassivõitlus- tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Tohib kasutada kõiki vahendeid: relvi, vägivalda, kehtestada hirmuvalitsust · Sarnasus: mõlemad olid vägivaldsed 4.Mis toimus :1917,1922,1932/33 ? · 1917- USA astus maailmasõtta, naiste valimisõigus Nõukogude Venemaal · 1922- Tulid võimule Itaalias fasistid ja Saksamaal natsionaalsotsialistid · 1932/33- Tulid võimule Saksamaal natsid 5.Mis oli Suurbritannia majanduslikus arengus pärast I maailmasõda /+ ja -/? Positiivsed Negatiivsed Rahandus ja tööstusriik Suur tööpuudus
ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, kommunismi, faismi, ja natsionaalsotsialismi petusi. Liberaalid pooldasid uuenduste vastuvtmist ning nad kaitsesid isikuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus.(konservatiivid ei tormanud kike muutma vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 19
22.sept tungisid Nõukogude väed linna, mis sundis valitsust taganema ja põgenema, mille tulemusena ei saavutatudki iseseisvust. Eesti jaoks oli teine maailmasõda keeruline aeg, sest tuli teha rakseid valikuid, mis mõjutasid rahva elu. Mehed pidid valima, millise armee all sõdida. Valitsus pidi tegema baaside lepingu, sest üksinda poleks riik hakkama saanud ning samuti ei suudetud taastada iseseisvust. Väga palju inimesi lahkus, sest kardeti hirmuvalitsust, millega piirati ka teisi inimesi ja kogu elu üldse. Eesti kaotas iseseisvuse ning oli aastaid võõra võimu all. Kaotati ka palju inimesi u 80000 lahkus ning palju sai sõjas surma.
tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga olnud ühelgi valitsejal ja tõenäoliselt on see ka võimatu. 2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatu, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, mille korral kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub ühele isikule või ühele riigiorganile. Näiteks võiks Inglise Parlamenti pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks. Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal
sajandi diktaatorid, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga omanud ükski valitseja ning tõenäoliselt on see reaalsuses ka võimatu. Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatut, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Absolutism on selline valitsuskorraldus, kus kogu riigivõim (suveräänsus) kuulub kas ühele isikule või riigiorganile (näiteks võiks Inglise Parlamenti pidada pärast Charles I hukkamist pidada peaaegu absoluutse võimu omajaks). Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustavaim sõna on öelda monarhil ja tema poolt valitud kitsal kaaskonnal
· Protestantism, eriti kalvinism: inimeste püüdlemine lunastuse poole. · Ühiskonnast eraldumine või igapäevatöö? Ei tähenda munklust, vaid tuleb püüelda Jumala poole igapäevatöös. Inimese edu argises maailmas on viide Jumala armule ja väljavalitusele, see annab lootust lunastusele. Enesearmastus ja ühiskond Kuidas saavutada kord maises ühiskonnas? Kuidas luua head ühiskonda? Augustinus, Hobbes vaja on tugevat ilmalikku võimu, ,,hirmuvalitsust". See on ainus, mis suudab korda tagada. Selle abil pannakse inimesed koostööle. Prantsuse teoloogilised moralistid (jansenistid, nt Pierre Nicole, Blaise Pascal) kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile. Kuidas toimib kaubandus? Miks ühiskonnas kombed ja viisakus? Ainult riik ei ole see, mis koostööd tagab, vaid on sfääre, mis toimivad karistuseta. Nicole ja Pascal juhtisid tähelepanu, et enesearmastus paneb inimese paremini ja viisakamalt ühiskonnas käituma
annaabi.ee 
