ENESEKINDLUS JA ÄREVUS Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest . Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti ning vaatavad vestluskaaslasele kauem otsa , nad pilgutavad silmi vähem kui ebakindlad isikud . Ärevuse või kartuse suurimaks sümboliks peetakse köhatamist . Sagedaste köhatustega inimene viitab ebakindlusele ja hirmutundele ( näiteks suure rahvamassi ees esinedes ) . Sigaretti ei süüdata mitte kõige pingelisemal hetkel, vaid alles pinge langedes ja see on inimese tasakaalutluse väline avaldus . Istmel nihelemine viitab inimese rahulolematusele või sisepingele. Ettekande ajal aitab sõnatute signaalide mõistmine vastastikust mõistmist saavutada. Levinuim sõnasoovimise märguanne on kõrva hõõrumine. Näiteks kuigi paljud poliitikud on ärevusolukorras on nad kehakeele matkimise alal
usuvad, et tegelik pilt on varjatud, kuna paanikahoogudega kaasnevate häirete puhul otsivad inimesed sagedamini arsti abi. Teised ,,tavalised" lagedakartjad jäävad tihti diagnoosimata. Kuigi lagedakartusega kaasnevad paanikahood või hirmutunne pole sugugi harvad nähtused, aitab neid ära tunda tunnuste kirjeldamine. Paanikahood ja hirmutunne Paanikahoogu iseloomustab nelja või enama järgneva vaimse või füüsilise tunnuse ilmnemine, mis viitavad selgelt ängistavale hirmutundele. Need on : 5 1. pulsi kiirenemine või südamepekslemine. 2. õhupuudus või lambumistunne. 3. raskus ja valu rindkeres. 4. värinad ja tõmblused. 5. külma- või kuumahood või nende vaheldumine. 6. võbinad või higistamine , kahvatus. 7. pigistus kõris. 8. peapööritus, minestamistunne. 9. iiveldus või seedehäired. 10. jäsemete kihelus või tuimaks muutumine. 11
Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest. Enesekindlad inimesed otsivad sagedamini pilkkontakti, vaatavad vestluspartnerile kauem otsa, pilgutavad silmi harvemini kui ebakindlad (või salatsevad) isikud ( Nierenberg 1997: 77). Ärevus Köhatamist peetakse ärevuse või kartuse sümboliks. Sagedaste köhatustega kaasnevad intonatsioonimuutused viitavad inimese ebakindlusele ja hirmutundele (nt. suure auditooriumi ees esinedes) ( Nierenberg 1997: 89) Ka sigaretisuitsetamine on inimese sisemise tasakaalutuse väline avaldus. Sigaretti ei süüdata mitte kõige pingelisemal hetkel, vaid alles pinge langedes. Istmel nihelemine viitab inimese rahulolematusele või sisepingele. Käega suu katmine. Selle zesti tähendus pärineb Charles Darwini ajast. "Käega suu katmine on hämmelduset väljendav liigutus
Suunatus kohalikule turule Üleriigilise kampaania läbiviimise keerukus Reklaamteksti lühidus ja lihtsus Võimalik vastuolu liiklus- ja keskkonnanõuetega Väljapaneku vahetamise võimalus 5. Reklaamisõnum Kampaania kogu edu sõltub reklaamisõnumist ja selle esitamise viisist – mida öeldakse ja kuidas öeldakse. Reklaam mõjutab inimest mitmel moel, levinumad on hirm, seks ja huumor. 1. Hirmusõnum – hirmutundele vihjates veendakse tarbijat, et negatiivseid tundeid saab toote tarbimisega vältida (nt propageeritakse vähese rasvasisaldusega tooteid vähendamaks vere kolesteroolisisaldust). 2. Erootiline sõnum – tarbijale sisendatakse, et toote tarbimine suurendab inimese külgetõmbavust ja veetlust. Oht libastuda labasustesse. 3. Humoristlik sõnum – tarbijale üritatakse selgeks teha, et reklaamitav toode on
temast detektiivkirjaniku. Poe puhul omandas fanatastiline salapära materials mõõtme. Poe novellis puudub süzee, seda asendavad tajumused, eelaimdused, järjest süngemaks muutuv õhustik. Kirjanik materialiseerib nägemusi ja unenäusid, need muutuvad tema novellides reaalsuseks. (,,Kaev ja pendel,,) Muistsetest uskumustest saavad süzeed (,,Must kass,,). See on tema viis tungida inimene psüühikasse, näidata selle vapustusi ja vastuvõtlikkust hirmutundele. Poe süüvitab teadvuse sügavustesse ja püüab hirmu eemale peletada, kasutades selleks metafoorseid süzeesid. Poe metafoorirohked novellid on lähedased tema luulele ja eelkõige kuulsala luuletusele ,,Ronk,, ,,Kuldmardikas,, ,,Usheri maja hukk,,(1839) Walt Whitman- (1819-1892) Luuletaja Ameerikas. Oli puusepp, ajakirjanik ja teda hakkasid juba noorest peast huvitama luuletused. Kasutas kõnekeelt. Eiras värsimõõtu- ja riimi. 1855 ilmus tema kuulsaim teos ,,Rohulehed,,
annaabi.ee 
