Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles: „Bob, ma lähen võtan kohvi ja karjun sinu eest.“.Või teine näide jutust „Puudutuse hetk”, kus oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme muret ja pärast seda hoidis ta tema käsi. Näide jutust „Juuresoleku hetk“, kui ühel naisel suri isa, kuulis õde oma töötoast karjet. Õde hüppas oma toolilt üles ning lähenes talle. Samas õel polnud aimugi kes ta on kuid, aimas karjatuse põhjal, et midagi hirmast on juhtunud. Õde pani nutvale naisele käe ümber ja läks nuuksuva naisega peretuppa, haarates teel karbi pabertaskurätte. Õde istus naisest ümbert kinni hoides maha ja küsisin tema nime ning päris juhtunu kohta. Miks on „õendushetk” oluline? „Õendushetk“ on oluline selle poolest, et patsientidel on alati vaja õe abi. Alati pole vaja füüsilist abi. Teinekord on vaja hoopiski patsientil psühholoogilist tuge. Patsientidega on vaja suhelda ja
Näiteks Ameerika Ühendriikides tuli igal aastal kasutusel viissada uut kemikaali, millega inimesed, loomad ja linnud pidid kohenama. Ei ole olemas niisugust mürki, mis hävitaks ainult mingi kindla putuka või kahjuri liigi. Tõrjet on tehtud palju aastaid ning tulemuselt on näha, et kahjureid hävitades ei sure ainult kahjurid, vaid ka teised asjasse mittepuutuvad liigid. Kummaline on see, et inimene ei saanud sellest aru ning jätkas oma hirmast tõrjetööd. Mõtlematud oldi ka tuule suhtes. On ilmselge, et tuul kannab kemikaale edasi sadade kilomeetrite kaugusele, mis puudutab juba seal elavaid organisme. Kemikaalide all kannatavad õhk, jõed, mered ja maapind ning see reostamine on suurelt osalt paratamatu. Üks seesuguseid aineid on strontsium-90, mis satub õhku, kus omakorda tuleb vihmaga maapinnale tagasi, või sadestub tolmuna, talletub mullas, tungib kasvavasse rohtu,
Leffe oli nii õnnelik koos Maria ja Magnusega. Nad olid nagu "ema, ise ja poeg". Seda olid nad aga seni kui lõpuks Leffe ei suutnud enam alkoholist `ära öelda. Ta pidi minema pooodi süüa ostma, et ta saaks õhtusööki valmistata. Ta valmistas iga päev ise söögi. Tol õhtul kui ta oli poodi läinud ta enam koju ei tulnud. Kui Magnus koolist koju jõudis ehmatas ta ära, et Leffe kodus pole. Ta ei osanud aga midagi hirmast veel oodata. Ta ootas senikaua kuni ema koju tuli. Kui ema koju jõudis olid õlemad murelikud. Nad ootasid pikka aega, et Leffe koju tuleks või kasvõi helistakski. Vahepeal mõned korrad telefon heliese, aga Leffest ei olnud kippu ega kõppu. Kolmandal päeval lõpuks Leffe helistas. Ema oli leffe jutust aru saanud, et ta oli purjus. Lefe lubas kohe koju tulla, aga seda ei juhtunud. Ta laekus koju alles nelja-viie päeva pärast. Siis ta
" Järgmisel hommikul hakkasid nad juba vara minema Smaragdilinna.Üsna pea olidki nad kohal.Nad nägid tohutult suurt väravat.Dorothy helistas kella ning värav avanes.Neile anti rohelised prillid mis pidid kaitsma neid Smaragidlinna sär eest.Linna ilupimestas neid.Kõik olid rohelised poed,kommid,inimesed ja kõik teised asjad.Nad sisenesid suurde hoonesse.Neile oli öeldut et Võlur Oz võtab iga päev nende seast ühe vastu.Esimesena läks Dorothy ta nägi ühte suurt hirmast pead.ta räägis enda murest ning Võlur ütles et:"ta aitab teda siis kui ta õela läänenõia ära tabab."Iga kord kui teised läksid oli Võlur Oz erinev kord olis suur pea siis aga ilus naine ta oli ka kohutav koletis ning hõõguv tule kera.Võlur Oz käskis neil kõigil õela läänenõia ära tappa siis kui nõid tapetud aitab Oz neid.Nii nad asusidki teele.Valvur hoitas neid õela läänenõia eest kuna nõid tahab neid oma orjateks.Kui nad olid pika maa ära kõndinud tegid nad
ümber ja tõotasid võidelda parema ning õiglasema maailma eest. Selle eesmärgi nimel olid nad valmis andma oma viimase veretilga ja oma viimase jõuraasu, kuni võit on käes. Siis viibutasid nad odasid, ja tuues kuuldavale vägeva võitlushüüu, mis pani Olümpose värisema, tormasid nad titaanide kallale. Niiviisi algas suurim sõda, mida maailm on kunagi näinud, hirmus heitlus titaanidega, mis pidi kestma kümme pikka aastat ja tooma kogu maailmale hirmast hävingut. Peatselt katsid mustad pilved päikese, päev läks pimedaks ja tuul paisus maruks, ulgudes nagu tuhat kuradit. Pilved kihutasid üle taeva ja põrkasid kokku, nagu sõdiksid ka nemad omavahel. Järsku raputasid ... ___________________lk 21 puudu ____________________________ ... loomad. Sõdijate vahel valitses niisugune vaen, et kumbki pool ei ilmutanud selles metsikus tapluses halastust. Maa vappus, metsad süttisid põlema, meri kees ja
orienteeruda, Leemet mornilt hakkas talle järve järgi minema kui platsi lendas hiietark Ülgas ja lõugas, et poisid järve haldja rahu rikkuvad kuid näes täid pidas ta teda haldjaks ning laskus põlvivl veel udu ajama. Ints ütles, et see on täi ja demonstreeris oma vabariikliku ideoloogiat. Ka Leemet nõustus ja kui täi kaldale jõudis hakkas Ülgasel häbi millest sündis uus raev kuidas igavese suppi on Leemet kokku keetnud lastes seda hirmast looma vette ning ohverdada tuleb nüüd kogu Leemeti pere hundikari. Leemet ehmus sellise juttu peale ja jooksis koju jättes Intsu ja Pärtlile täi koju viimise. Koju jõudes aga tabab meid veel laine draamat, sest peale lahke ema kes pakkub öökullimune on seal ka Salme ja tema pistab kohe mõnitama miks Leemet seal käib inimahivdega suhtlemas, et nad nii rõvedad. Jutu tuleb jälle karudest kui Salme teatab,
annaabi.ee 
