Tõlgendus: Hippolytos austab neitsilikkuse jumalannat Artemist ja kingib talle pärja, mis pahandab Aphroditet, kes paneb kättemaksuks Phaidra võõraspojasse armuma. Phaidra püüab küll oma kire vastu võidelda, hoides seda saladuses, ent amm avaldab Hippolytosele võõrasema kire saladuse. Hippolytos lükkab naise armastuse tagasi. Phaidra tunneb end häbistatuna ja tapab end, süüdistades oma jumalagajätukirjas Hippolytost. Näinud naise kirja, pöördub Theseus oma isa, Poseidoni poole ja palub tal Hippolytos hukata. Enne poja surma saab Theseus siiski Artemiselt teada tõe ja kahetseb oma tegu, ent on juba hilja. Hippolytos sureb ja Theseus variseb samuti kokku. Phaidra armastust on kujutatud kui haigust, mis on naise oma võimusesse haaranud ja mille vastu ta on võimetu. KOMÖÖDIAKIRJANIKUD ARISTOPHANES (448-380 eKr)
o Traditsiooniliselt oleks Medeia püüdnud mehe armastust tagasi võita, kuid Euripidese kangelanna pole rahul, et naiselt nõutakse perekonnas hoopis rohkem (ka truudust) kui mehelt. Tänapäeval pakutaks Medeiale ilmselt psühhiaatrilist abi. o Iasoni on Euripides kujutanud igapäevasena, üldsegi mitte tõelise kangelasena, vaid pigem negatiivsetes värvides. ,,Hippolytos" Jälle saab kirg mõistusest võitu: Phaidra armastab oma võõraspoega Hippolytost ega suuda häbiväärset tunnet maha suruda. Kui talle ära öeldakse, võtab ta endalt elu, kuid 1 kindlustab ka kättemaksu, jättes maha teate, nagu oleks võõraspoeg teda häbistanud. 2 Isa needmine põhjustab Hippolytose huku. Jumalate madalus: proloog ja lõpustseen näitavad, et tragöödias on süüdi Aphrodite
NB! Suurenda pilti! Hippolite võitlemas Herklesega. Vanakreeka vaasimaal. Berliin. Pärast pikka leina otsustas Theseus veel kord abielluda. Et Kreeta kuninga Minosega diplomaatilisi suhteid taastada ning ka oma süüd Ariadne hülgamises leevendada, kosis ta Kreetalt Ariadne noorema õe PHAIDRA. Theseuse poeg Hippolytos ei soovinud isa pulmas osaleda ja tahtis mõnd aega kodust ära olla. Kui aga Phaidra ühel hommikul Hippolytost Akropoli palestras3 sportimas nägi, armus ta imekaunisse noorukisse meeletult. Nüüdsest hakkas ta Hippolytosele külge lööma, kuid edutult. Ühel päeval, mõni tund enne suurte spordivõistluste algust, tunnistas daam Hippolytosele, et ei suuda temata elada. Noormees vastas, et nendevaheline suhe on mõeldamatu, sest Phaidra on tema võõrasema. Meeleheitel naine lõpetas elu enesetapuga. Ta jättis ka mehele hüvastijätukirja,
Seal, kus astub mängu juhus, algab komöödia. Euripidese puhul alustatakse intriigi, kuna jumalad on isekad. 4.sajand kui komöödiasajand sai Euripideselt päranduseks karakterid, juhused ja intriigid. Intriig kui kellegi tahtmise (mitte seaduspärasuse) poolt juhitav sündmus. Puudub absoluutne norm (tegelased võivad sündmusi enda kasuks pöörata). Hippolytos: Hippolytos (428 eKr) on Ateena kuninga Theseuse poeg, kelle isa abikaasa on Phaedra. Hippolytost ei huvita mitte naised, vaid jaht (kummardas Artemist). Aphoridet see asjaolu vihastab ning ta maksab Hippolytosele kätte: Phaedra armub Hippolytosesse. Hippolytos tõukab Phaedra endast eemale. Phaedra poob ennast üles ning jätab kirja, et Hippolytos rüvetas teda. Hippolytose ja tema isa vahel tekib tüli, kuna isa ei usu oma poega. Theseus, Poseidoni poeg, tahab Hippolytost karistada. Hippolytos saab vigastada ning sureb oma isa käte vahel
`unustuse iste'. Theseuse päästis Herakles, aga Peirithoos jäi sinna igaveseks, sest just tema oli tahtnud Persephone'it röövida. Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe Phaidraga. T poeg Hippolytos oli suur kütt ja atleet, ta armastas Artemist, kuid põlgas Aphrodite't. Hippo ei pidanud isa uuest naisest midagi (sest ta ei teinud naistest väljagi). Phaidra aga armus temasse. Selle olukorra põhjustaja oli Aphrodite, sest tahtis Hippolytost karistada. Phaidra tahtis end tappa, ja P vana hoidja läks Hippolytose juurde rääkima. Kuid Hippolytos ei kuulanud eidekest. H lahkus ning Phaidra oli end tapnud. Samal hetkel tuli koju Theseus, kes koju oli jõudnud. Phaidra oli jätnud T'le kirja, kus süüdistab oma surmas H'd. Isa needis poega, saatis maapakku. Kui H kaarikuga kodust põgenes, kerkis merest koletis ja tema hobused hakkasid lõhkuma, nii et H sai sumavalt vigastada
jäidki, sest istme nimeks oli ‘unustuse iste’. Theseuse päästis Herakles, aga Peirithoos jäi sinna igaveseks, sest just tema oli tahtnud Persephone’it röövida. Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe Phaidraga. T poeg Hippolytos oli suur kütt ja atleet, ta armastas Artemist, kuid põlgas Aphrodite’t. Hippo ei pidanud isa uuest naisest midagi (sest ta ei teinud naistest väljagi). Phaidra aga armus temasse. Selle olukorra põhjustaja oli Aphrodite, sest tahtis Hippolytost karistada. Phaidra tahtis end tappa, ja P vana hoidja läks Hippolytose juurde rääkima. Kuid Hippolytos ei kuulanud eidekest. H lahkus ning Phaidra oli end tapnud. Samal hetkel tuli koju Theseus, kes koju oli jõudnud. Phaidra oli jätnud T’le kirja, kus süüdistab oma surmas H’d. Isa needis poega, saatis maapakku. Kui H kaarikuga kodust põgenes, kerkis merest koletis ja tema hobused hakkasid lõhkuma, nii et H sai sumavalt vigastada
põlgas mugava elu harrastajaid ja mehi, kes kergekäeliselt naistesse armuvad. Hippolytos põlgas Aphroditet ja pooldas jahijumalannat Artemist. Kui Hippolytos koju pöördus, kiindusid isa ja poeg üksteisesse. Phaidrast ei teinud poiss aga välja, kuid Phaidra oli hullupööra Hippolytosesse armunud. Phaidra ei näinud oma meeleheitlikus armastuses muud väljapääsu peale surma. Phaidra rääkis oma kavatsusest vaid vanale hoidjale, kes kohe Hippolytose juurde tõttas. Eideke palus Hippolytost, et too Phaidrat vastu armastaks, kuid Hippolytos oli vihane. Ta läks aeda, kus Phaidra oli, kuid ei pannud naist tähelegi ja karjus eidekese peale. Hippolytos lahkus, eideke oli tema sõnade peale kohkunud ja niisamuti ka Phaidra. Nad läksid majja, kuhu mõni hetk hiljem jõudis ka Theseus tagasi. Theseus astus õue, naised järgnesid talle ja teatasid, et Phaidra olevat ennast tapnud ja oma kätte Theseusele kirja jätnud. Pärast kirja lugemist tahtis Theseus Hippolytose ära needa.
annaabi.ee 
