· Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine. · Euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu majandus- ja rahaliit (EMU). Ülemkogu tegi tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhitavale komiteele ülesandeks uurida ja kavandada konkreetseid samme, mis viiksid rahaliidu moodustamiseni.
· Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine. · Euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu majandus- ja rahaliit (EMU). Ülemkogu tegi tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhitavale komiteele ülesandeks uurida ja kavandada konkreetseid samme, mis viiksid rahaliidu moodustamiseni.
· Euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu majandus- ja rahaliit (EMU). Ülemkogu tegi tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhitavale komiteele ülesandeks uurida ja kavandada konkreetseid samme, mis viiksid rahaliidu moodustamiseni. Komiteesse kuulusid Euroopa Ühenduse riikide keskpankade presidendid,
· põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine · euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus · aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Euroopa majandus ja rahaliit Euro on Euroopa Liidu ühisraha. 1999. aastal võttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkümnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui käibele tulid euro pangatähed ja mündid, ka kõikide maksete tegemisel. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu.
EKP ülesandeks on põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine; euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus; aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta; euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti; hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. 13 EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet.
Ülesanded EKP rollide hulka kuulub: põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. EKP ülesannete täielik nimekiri Struktuur Euroopa Keskpangal on järgmised otsusi tegevad organid: EKP juhatus teostab igapäevast juhtimist. Juhatusse kuulub 6 liiget (1 president, 1 asepresident ja 4 muud liiget), kes nimetatakse ametisse euroala riikide juhtide poolt 8 aastaks. EKP nõukogu määrab euroala rahapoliitika ja fikseerib intressimäärad, millega
annaabi.ee 
