Ühiskonna mõiste Ühiskond sotsiaalne süsteem, omavahel seotud elusolendite kogum. Ühiskondadest võime rääkida paljude loomaliikide puhul; kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel (sipelgad, mesilased) ja inimestel. Igapäevases kõnepruugis on ühiskonna mõiste tihti võrdne riigiga (Eesti riik = Eesti ühiskond); põhjalikumas analüüsis on ühiskond siiski laiem nähtus kui riik (riik on üks ühiskondliku elu ilminguid). Kultuuri mõiste - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see mis on inimese tehtud - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Loomade kultuur Loomade kultuurist räägitakse siis, kui ühe liigi erinevad populatsioonid käituvad erinevalt, aga need erinevused ei tulene otseselt geneetilistest erinevustest ega
- Võrgustiku tihedus nt tihe võrgustik kõik tuttavad on tuttavad; hõre võrgustik kui 2 tuttavat omavahel e itunne on seal auk (võrgustikuauk); sild võrgustikus suhe mis ühendab 2 inimgruppi kelle vahel muidu seosed puudusid Ühiskonna olemus ja tüübid Ühiskond sotsiaalne süsteem, omavahel seoutd elusolendite kogum - Esinevad ka loomadel, keeruliseimad ühiskonnad putukatel Kultuur - 1) hinnangulises tähenduses vastand kultuuritusele 2) laiemas vastand loodusele, inimese tehtud 3) kitsamas vastand teistele ühiskonna komponentidele Ühiskonna tüübid Kütid ja korilased - inimkond on valdava osa ajaloost elanud selles ühiskonnatüübis - sõltuvus loodusest - väkesed grupid paarkümmend inimest - liikuv eluviis - soolne tööjaotus - eraomandi puudumine ja võrdsus - keskse võimuorgani puudumine - tehakse vähe tööd
Ühiskonna mõiste Ühiskond – sotsiaalne süsteem, omavahel seotud elusolendite kogum. Ühiskondadest võime rääkida paljude loomaliikide puhul; kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel (sipelgad, mesilased) ja inimestel. Igapäevases kõnepruugis on ühiskonna mõiste tihti võrdne riigiga (Eesti riik = Eesti ühiskond); põhjalikumas analüüsis on ühiskond siiski laiem nähtus kui riik (riik on üks ühiskondliku elu ilminguid). Kultuuri mõiste - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see mis on inimese tehtud - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Loomade kultuur 26
2. Sildistamine inimesele riputatakse külge deviandi (nt kurjategija) silt 3. Teisene deviantsus inimene võtab talle omistatud sildi omaks ja hakkab ka edaspidi normidevastaselt käituma. Kultuur inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise ees ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Grupi kohanemine keskonna ja ajaloo mõjudega eesmärgiga säilitada grupi eksistents. - kultuur hinnangulises tähenduses: kultuur kui vastand kultuuritusele, barbaarsusele - kultuur laiemas tähenduses: kultuur kui vastand loodusele, looduslikule; kultuur kui see, mida inimene õpib - kultuur kitsamas tähenduses: kultuur kui vastand teistele ühiskonna komponentidele, kultuur kui üks ühiskonna osa Subkultuur (subkultuuriline kohandumine) ühiskonna alagrupis esinevad iseärasused väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises
hinnanguline tegevus, kusjuures hinnangute aluseks on subjekti vajadused, huvid, püüdlused, hoiakud jms (s.t väärtused). Kui vastsündinu teadvustamata hinnangulise reageeringu aluseks on kaasasündinud vajadused (bioloogilised tarbed), siis mida enam kogub inimene kogemusi, seda komplitseeritumaks muutub ka tunnetusprotsessis hindamise alus (kriteerium). Kasvatus kui inimese sihipärane mõjutamine on võimalik vaid siis ja ainult sedavõrd, kuivõrd toimub sisemises hinnangulises tegevuses muutus. Seega on kasvatusprotsessis vajalik välise mõjutamise kaudu sisemine muutumine. Mis on hindamise kui s i s e m i s e regulatsioonimehhanismi elemendi ülesanded, s.t tema funktsioonid tunnetustegevuses? Teadlased nimetavad erinevaid funktsioone. Võttes aga aluseks selle, et hindamine on lahutamatult seotud väärtustega ning et hindamise kaudu muutub mingi fakt või teadmine isikuliseks (Mis see on? asemele tuleb Mis see on minule?),