Inimene on olend, kelles ulatuvuse moodusele - kehale - vastab mõtlemise moodus - hing. Kuidas me ka vaatleksime inimest - kehalisena või vaimsena - mõlemal korral on inimene osa loodusest. Inimese psühholoogia, inimese kired ja soovid, käitumise motiivid ja eesmärgid on samasugune tunnetamise objekt nagu iga teinegi loodusnähtus (2: 162) SPINOZA EETIKAÕPETUS Eetika püüab Spinoza üles ehitada teadusena, mis tuletab oma normid mitte subjektiivseist hinnanguist, vaid inimese tegevuse objektiivseist seadusist. Spinoza "naturaliseerib" eetika. Ent Spinoza eetiline naturalism oli antihistoristlik, mehhanistlik, abstraktne. Spinoza käsitas inimest mitte olendina, kes kuulub ajaloolisse sotsiaalsesse süsteemi, vaid looduse "asjana". Spinoza lähendas psühholoogia meetodid mehhaanika ja füüsika meetoditele, taandas psüühika keerukuse ja mitmekesisuse kahele põhilisele lihtsale algele: 1. mõistusele 2. kirgedele ehk afektidele
mõistust, kuid ta ei maini sõnagagi Lilli enda ilu. Autobiograafilisest ilukirjandusest on ta välja noppinud õrna ja närvilise lapse. Massu mõisahärra, endise koduõpetaja, kõrgesti haritud Georg Bolzi (kelle vabameelne salong ja eravestlused oli Lillile aken Euroopasse) poja meenutuses (1930ndaist) oli Lilli meeldejääv, pikk kõhn kuju, rätik ümber pea, punase kiviga sõrmus sõrmes. Jakobsoni hinnanguist mainib Undla-Põldmäe Lilli vooruste vaimust rikutust. Kuid toob ära ka Jakobsoni rõõmu hingesugulase-inimesega tutvumise üle. Nii nagu Lilli Suburgiga seoses ei räägita enim ja esmajärjekorras ilust, ei põhitähtsusta ka Lilli Suburg Lindas ilu! Ta mainib küll ilu mitmel pool, nt rubriikides Mõndasugust ja Mõttesalmides. Ta räägib kleidiriide värviilust ja filmikunsti ilust. Kuid ilusa naise asemel on eelistatud hea naine
- müügiläbirääkimise venimise tinglik maksumus - pereliikmete surve ühes v teises suunas (kiirendada v kaubelda) - ostja senised elamistingimused (head, talutavad, talumatud) - nurjunud läbirääkimiste "hind" - maja asukoht Mis veel? 7.3. Refleksiivjuhtimine Läbirääkimise käigule avaldab ka mõju vastaspoole ettekujutus meie positsioonist. Teist mõjutades tuleks kujundada (nn refleksiivjuhtimise varal) tema arvamust meie positsioonist (meie hinnanguist, eelistustest, väärtustest jne) 1. Vastaspool võib ära kasutada: - meie kärsitust - meie kartust läbirääkimiste nurjumise kohta 29 - meie soovi saavutada iga hinna eest kokkulepe Järelikult tasuks meil... 2. Mida enam meil õnnestub teist veenda, et viivitamine-venitamine toob talle täiendavaid riske ja väljaminekuid, seda enam kaldub ta meile vastu tulema.
Enamik nimesid jäävad tõlkimata, aga mitmekeelne ühiskond enamasti tõlgib mõnda sorti nimesid. Mis suhe on nimede ja terminite vahel – kas tõlkida või mitte? Nimesid võetakse teistest keeltest üle. Nimedel on õiguslik funktsioon: inimesel on õigus nimele ja inimesel on õigus ka nimi panna. Ühiskond reglementeerib, mis nimesid võib kasutada. - Nimed, kuna on osa meie kultuurikontekstist, on ka osa hinnanguist ja tunnetest. Nimede muutmine toob kaasa emotsioonid. Nimed ja poliitika on tihedalt seotud. Nimede muutmist peetakse ohuks kultuurile ja ajaloole, nt Makedoonia riik vs Makedoonia Kreekas – mõlemal on nimele õigus (ühel poliitiline, teisel ajalooline). Inimene on homo nominons ehk nimetav inimene, sest ilma nimedeta ei tulda maailmas toime.
mis mõõtis kahte aspekti: privaatset ja avalikku mina. Privaatset mina mõõdetakse küsimustega kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus. 2. PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY) Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb kolmest komponendist: kujutus sellest, millisena ma teistele näin; kujtulus hinnanguist, mida teine minu kujundile annab; mina omapärane tunne (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus. Määrava tähtsusega on primaarsed grupid (perekond, eakaaslased). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt. Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana. Seega ei kujune määravaks üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud ,,teiste" arvamus
annaabi.ee 
