Ma leian su, Sky Joss Stirling Autorist • Sünninimi Julia Golding • Sündinud Märtsis 1969 ja on Briti kirjanik • Pliiatsinimed:Joss Stirling ja Eve Edwards Peategelased ja sündmused • Sky Bright ja Zed Benedict • Toimus Coloradosse väikses Wrickenridge linnas • Kurjategijad,Röövimine ja Usaldus • Sky ja Zedi armastus Raamat • Võimetega inimesesd • Teist inimest usaldama • Hingesugulase leidmine Autori Mõte • On olemas teistsugusi inimesi • Tõeline armastus võidab alati • Maailm on ohtlik Arvamus • Hea südamlik ja õpetlik raamat
Sõprus ja armastus Kõik inimesed on tundnud kas sõprust või armastust. Sõpruse ja armastuse tuum on selles, et tahame osa saada ka sõbra kannatustes, mitte ainult rõõmudest. Tavaliselt kogetakse esimesena sõprust, kuna leiame endale hingesugulase, kellega võib olla lõputult aus ja avameelne. Sõpradega kaasneb alati kohustus, sest peab arvestama tema soovidega ja suruma maha iseenda isekuse. Muidugi peab saama iseendaga hästi läbi, sest ilma selleta ei saa me olla kellegi teisega sõbrad. Arvatake, et armastus ja sõprus on kas väga sarnast tunnet, aga see pole üldse tõsi. Armastus on tundeline ja mõtteline side, mida igaüks vähemlat korra elus tunda saab.
kujundeid. Näiteks „kell mu käel aeglaselt käib“ on personifikatsioon, sest antakse eluta esemele elusa inimese tunnused, kell ei saa aeglaselt käia käel. Teine personifikatsioon on näiteks see „ õnn ei kohta mind mu eluteel“ õnn ei ole eluolend ja ei saa reaalselt kedagi kohata kuskil. Luuletus kuulub eleegia zanrisse. Sisu on kurb ja sügavamötteline.Esineb nutulaulu terve luuletuse vältel. Luuletus räägib inimesest, kes soovib leida endale hingesugulase, kuid kiire elutempo tõttu on tal selle kaaslase otsmisega raskusi. Kasutatud Kirjandus Wikipedia artikkel „Ellegia“ http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia (20.10.14) Annabel Leesalu artikkel nimega „Eleegia ja Jambid“ http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/eleegiad.htm (20.10.14)
etendus "Katilend"(lavastaja Rein Laos). "Kirjaklambritest vöö" tegevus toimub tänapäeva Tallinnas.Teose peategelaseks on 16-aastane Kati.Pool elu Inglismaal elanud Kati joob, suitsetab, pidutseb ning on pidevalt sügavas depressioonis.Tal on kõrini olemast korralik ja keskpärane ning ta otsustab hakata võimalikult palju tegelema kõige alternatiivsega.Selline eluviis toob kaasa vägistamise, mille tagajärjel saab ta HIV.Peagi avastab ta vägistajas saatusekaaslase ja osalt ka hingesugulase, kellega ta hakkab veetma enamus oma vabast ajast, kuid siiski tundub HIV Katile surmaotsusena ning ta mõtleb pidevalt enesetapust.Varsti näebki Kati parima variandina parkimismaja katuselt allahüppamist.Vahetult enne surma mõtleb ta ümber, kui libiseb märjal katusel ning kukkub siiski. Teoses on käsitletud noorte probleeme alkoholi, narkootikumide ja suitsetamisega."Kirjaklambritest vöö" püüab edastada noortele edastada sõnumit
Ühes inimeses saab elada mitu erinevat loomust vaid siis, kui nad ei sattu vastuollu teineteisega. Arvan, et me kõik vajame kedagi, kellega jagada igapäevaseid sündmusi ja kasvõi osa oma mõtetest. See suunab meid tagasi õigele rajale, kui oleme kõrvale kaldunud ja annab meile uusi ideid, mida me ise pole suutnud leida. Ühes öös tutvub Harry Herminega ning peagi tunnevad nad mõelmad, et on leinud hingesugulase, kelle kaudu ennast paremini mõista. Harry suutis ära oodata, mil Hermine temasse armub. Eneselegi üllatuseks nautis ta tantsimist, suhtlemist ja head muusikat. Ta tundis, et ta elab lõpuks elu, mida ta pole juba aastaid elanud. Seega saab ta lihtsate meeleolude ja sõbra toe abil võitu enda sees mäslevast hundist ja pöörduda tagasi täisväärtusliku elu juurde. Sellest keerulise psühholoogiaga teosest on õppida igaühel. Isegi kui sisemuses ja
ei suutnud. Ta oli väga enesekriitiline ning hoidis kõiki oma tundeid enda sees, neid välja laskmata. Lõpuks sulgus ta endasse ning hunt Harry sees oli saavutanud oma eesmärgi. Ainsa võimaliku väljapääsuna näeb Harry enesetappu, mis päästaks teda maistest piinadest. Lohutus, et ta võib iga kell endalt elu võtta hoiab teda elus. Ühes öös tutvub Harry Herminega ning peagi tunnevad nad mõelmad, et on leinud hingesugulase, kelle kaudu ennast paremini mõista. Eneselegi üllatuseks nautis ta tantsimist, suhtlemist ja head muusikat. Ta tundis, et ta elab lõpuks elu, mida ta pole juba aastaid elanud. Nähes aga oma armastatud Herminet teise mehe embuses, ei suuda ta hundile vastu võidelda ning tapab maagilises teatris Hermine. Sellega saab selgeks, et Harry peab õppima enda erinevaid osasid talitsema ning ta ei tohi lasta hundil endas võimust võtta.
Buenos Airese kalmistul. Evita lugu sai laiemalt tuntuks 1976. aastal, kui Broadwayl etendus Andrew Lloyd Webberi muusikal "Evita". Samanimeline Alan Parkeri film peaosas Madonnaga linastub praegu suure menuga USA kinodes. Hollywoodi filmitrupi saabumisele reageerisid argentiinlased nagu sekkumisele riigi siseasjadesse - tänavarahutustega. Aga Madonna oli vaeva näinud, et Evita osa endale saada. Temal on Evitaga oma suhe, ta oli Evitas hingesugulase ära tundnud - tahtekindluse mõttes. Ja võib-olla tunnevad teisedki või saavad tema elust inspiratsiooni.
elevandid, sisalikud ja teised väikesed roomajad. Ent kui talle ette anda värvipalett, püüaksid tema pilku sinise eri toonid alates kahvatusinisest kuni akvamariinini, kahvaturoheline, aga ka roosa. Pole ime Kaalud on ju õhu märk. Metallidest sobivad Kaaludele vask ja messing. Aiainspiratsiooni tasub sellel sodiaagimärgil otsida Austriast, Birmast, Jaapanist, Argentinast, Egiptuse põhjaosast, Kanadast, Tiibetist, Hiinast ning Vaikse ookeani lõunaosa saartelt. Skorpion leiab hingesugulase kaktuses Suskajana tuntud Skorpion hindab kaktust ja iileksit, ent tema ilumeelt hellitavad rododendron, gardeenia, pelargoon, särav päevakübar "Goldsturm", käre pärdiklill, anemoon ja kanarbik. Skorpionile peaksid meeldima ka kuslapuu ja teised Jäära märgi taimed. Selle suure müstiku mõttemaailmaga sobivad juga- ja laukapuud, üleüldse põõsakujulised või asteldega puud. Kas on üllatav, et Skorpion võtaks looduses mesti skorpioni? Ega ikka ole küll
märgatavalt. Kõik linnas hakkas justkui taastuma- hinnad hakkasid langema, ilmad läksid päikselisemaks, linna kattev katkukiht taandus, värske lõhn jõudis inimesteni. Selle kõige ilusa juures jäi ootamatult haigeks aga Tarrou, kes oli ju nii tugv individuaal, et tema oleks elanud ka üle midagi katkust palju hullema. Aina enam hakkas tema kehal ja hingel välja paistma katku sümptomeid, isegi kahe sümptomi kooskõla. Rieux'ile, kes oli leinud omale hingesugulase, sõbra ei suutnud seda uskuda, lootes parimat ning olles nii palju kui võimalik haige kõrval. Kahjuks peale piinlemisi heitis Tarrou hinge, mis oli minu arvates raamatu kõige kurvem koht, endalgi tuli pisar silma. Veel samal päeval sai Rieux telegrammi oma naise surmateatest. Nagu kõik see veel vähe oleks olnud. Inimene kes on teisi niivõrd palju aidanud, kaotab kõik, mis talle kallis.
Autobiograafilisest ilukirjandusest on ta välja noppinud õrna ja närvilise lapse. Massu mõisahärra, endise koduõpetaja, kõrgesti haritud Georg Bolzi (kelle vabameelne salong ja eravestlused oli Lillile aken Euroopasse) poja meenutuses (1930ndaist) oli Lilli meeldejääv, pikk kõhn kuju, rätik ümber pea, punase kiviga sõrmus sõrmes. Jakobsoni hinnanguist mainib Undla-Põldmäe Lilli vooruste vaimust rikutust. Kuid toob ära ka Jakobsoni rõõmu hingesugulase-inimesega tutvumise üle. Nii nagu Lilli Suburgiga seoses ei räägita enim ja esmajärjekorras ilust, ei põhitähtsusta ka Lilli Suburg Lindas ilu! Ta mainib küll ilu mitmel pool, nt rubriikides Mõndasugust ja Mõttesalmides. Ta räägib kleidiriide värviilust ja filmikunsti ilust. Kuid ilusa naise asemel on eelistatud hea naine. Ilu pärast naist wõtta, on nii sama hea, kui rooside pärast mõisat osta. Ja ometi oleks viimane weel mõistlikum, sest rooside aeg tuleb iga aasta jälle