loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust. Postimpressionism, Kunstnikud leidsid, et polegi vaja täpselt Prantsusmaal ja Vincent van Gogh ,,Päevalilled", ,,Tähisöö" 19.saj kujutada kõike seda, mida silmad näevad, vaid Hollandis. (1853-1890) lõpukümnendaed et hoopis olulisem on leida väljendus oma Paul Gauguin ,,Kollane Kristus", ,,Ta hingeseisunditele ja ideedele. (1843-1903) matete" (,,Turg") Värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed Paul Cézanne ,,Suplevad naised", rahutud ja vibreerivad. (1839-1906) ,,Sinine vaas" Fovism, Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti Lääne-Euroopa Henri Matisse ,,Vestlus", ,,Tants" 20
Kõik liigub ja võbeleb ta maalidel: tuul raputab küpresse, taevas veereb lõõskav päikeseketas või siravad suured lõunamaised tähed, isegi maapind näib voogavat. Gogh'i värvid olid eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed rahutud ja vibreerivad, viimase aja loomingud leegitsesid pintslitõmbed lausa tulekeeltena. Ta leidis, et polegi vaja täpselt kujutada kõike seda, mida silmad näevad, vaid et hoopis olulisem on leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. 19.sajandi realism ja impressionism olid siiani loodust jäljendanud ning nüüdseks selle äärmuseni arendanud, seetõttu hakkas van Gogh kunsti üht külge teisele vastandama. Üks äärmus sünnitas teise ja nõnda sai van Gogh'ist ekspressiivse kunsti rajaja. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20.sajandi alguse ekspressionistid. Üks tema kuulsamaid tõid kannab nime 4
otse tuubist Kõik liigub ja võbeleb ta maalidel: tuul raputab küpresse, taevas veereb lõõskav päikeseketas või siravad suured lõunamaised tähed, isegi maapind näib voogavat. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi alguse ekspressionistid. Ekspressiivset tüüpi kunsti tähtsaim rajaja. Leidis, et pole vaja püüda edasi anda, mida silmad näevad, vaid hoopis tähtsam on leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi
valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks. Postimpressionism 1890-1905 Moodsa kunsti eelkäijad, kes tulid peale impressionismi (post- pärast). Prantsuslik nähtus. Terminit "postimpressionism" kasutas esimesena briti kunstnik ja kriitik Roger Fry, et kirjeldada prantsuse kunsti arengut pärast Eduard Manet` 1919.a korraldas ta näituse "Manet ja postimpressionism". Püüdlused olid leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. Kunstivoolu alla ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Pettumise põhjus oli ühesugune- impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peegeldust. Ühisjooned on intensiivne värvikäsitlus, jõuliselt modelleeritud vorm, passiivsele autoripositsioonile vastanduv elavamalt väljendatud isiklik suhe kujutavasse. Postimpressionistidel erinev positiivne programm, lahendus, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Neist said alguse 20
Kesklinnas elades on suureks eeliseks, kui on juurdepääs rahulikus ja rohelises ümbruses asuvale rõdule või lähedal on vaade rahulikule rohelisele keskkonnale. Selliste tingimuste korral on inimene vähem ärritatud ja magab öösiti paremini. Lähedus rohelise alaga paistab olema oluline tervisetegur. Rahulikkus tähendab seda, et võib kuulda linnulaulu või tuules sahisevaid puulatvu. Lähedalasuv argipäevane park peaks vastama inimese erinevatele hingeseisunditele. Lähedalasuv- see tähendab, et sinna peaks argipäeval olema võimalik jõuda 6-7 minutiga. Kui see tingimus täidetud, näitavad uurimused, et inimeste enesetunne on märksa parem. Ühes vanadekodus viidud uuringus selgus, et vanade keskendumisvõime suurenes, kui nad said päevas ühe tunni õues viibida. Aga mida haigemad need vanainimesed olid, seda märgatavam oli tulemus. Uuringutes ilmnes, etkindlad aiad ja pargid pakuvad vanale inimesele kinnitust selle kohta, kes ta on. Kui
go`gän] (1848-1903). Vincent van Gogh on pärit Hollandist, kuid tema kunst on tihedalt seotud Prantsusmaaga, kus ta ka oma teoste paremiku lõi. Gogh`i köitis neoimpressionistide värvirõõm, Jaapani puugravüür ja Millet´ realism. Gogh töötas mõnda aega koos Gauguiniga Arles`is ning seal nad avastasidki värvide ja joonte väljendusjõu ("Sild Arlesis" ). Ta leidis, et polegi vaja täpselt kujutada kõike seda, mida silmad näevad, vaid et hoopis olulisem on leida väljendus oma hingeseisunditele ja ideedele. 19. sajandi realism ja impressionism olid siiani loodust jäljendanud ning nüüdseks selle äärmuseni arendanud, seetõttu hakkas van Gogh kunsti üht külge teisele vastandama. Üks äärmus sünnitas teise ja nõnda sai van Gogh´ist ekspressiivse kunsti rajaja. Gogh`i värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed rahutud ja vibreerivad, viimase aja loomingus lausa tulekeeltena leegitsevad. Üks tema kuulsamaid töid kannab nime "Autoportree
Enno ka esimene vabavärsiga katsetaja. Tõsisemaks panuseks luuleuuendusse on Enno 1909. ja 1910. aastal ilmunud kaks esimest luulekogu "Uued luuletused" (1909) - esitab poeetilise ja teosoofilise maailmapildi põhijoonise - kadunud maailmaühtsuse, sellest eraldatud ja oma individuaalsesse olemisse vangistatud inimese, kelle surematu hing igatseb taas ühineda jumaliku kõiksusega. Enno loodussümbolid vihjavad teispoolsusele ja samas inimlikele hingeseisunditele, kehtestades inimese, nähtava looduse ja kõiksuse vahelise ühenduse, vastavuse. Enno lüürika keskset sa on nimetatud igatsusluuleks. Selles esineb olulisi sümboleid. Teine luulekogu "Hallid laulud" (1910) - igatsusluule tundeskaala meeleolult varjundirikkam, ulatudes lootusetust kurbusest armastuse kaudu saavutatud õnnetundeni. Küpsenud luuletajanägemusest annavad tunnistust lüürilise koega ballaadid, milles etendab olulist osa folkloorne ainestik.
annaabi.ee 
