- Roietevahelised lihased ja diafragma tõmbuvad kokku –> rinnakorv suureneb ja kopsud täituvad õhuga Väljahingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad –> rinnakorv väheneb mõõtmetelt ja kopsud lähevad õhust tühjaks 8. Mis tähtsust omab hingamisel piklik aju? Kui lähed ruumi nt kus on vähe õhku, siis CO2↑ –> impulss piklikusse ajusse –> hingamislihastesse –> toimub sissehingamine 9. Alveooli iseloomustus, ülesanne. Kopsualveoolid on ühekihilise epiteeliga õhumullid. Tagavad efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatust õhust liigub verre hapnik. 10. Joonis Ninaõõs – puhastab õhku (ripsepiteel ja limaepiteel). Palju veresooni õhu soojendamiseks. Neel – Suunab õhu kopsutorusse ehk trahheasse Kõri – koosneb kõhredest, sealt liigub läbi ainult õhk
ainuüksi vee nägemisel tugevaid neeluspasme. Samaaegselt suureneb süljeproduktsioon koos januga. Nakatunu muutub ülitundlikuks valguse ja müra suhtes ning võib olla isegi agressiivne. Paanikahood suurenevad kuna haige ei saa korralikult süüa, ta oksendab ja higistab - Paralüütiline staadium. Kestab umbes 1-2 päeva. Esmalt tekib puretud jäseme halvatus. Peale seda levib halvatus ka ülejäänud jäsemetesse ning neelamis- ja hingamislihastesse. Surm saabub tavaliselt 4-8 päeva pärast ja on põhjustatud hingamishalvatusest ning haige on sel ajal selge teadvuse juures. 10% juhtudest esinevad paralüütilised vormid, kus puuduvad täielikult hüdrofoobia ja erutusstaadium Vaktsineerimine Kokkupuutejärgne vaktsineerimine: Pärast hammustust on väga tähtis kohene haavatöötlemine. Kõigepealt peaks haava loputama ja pesema seebiga. Peale seda tuleks puhastada 70-kraadise alkoholiga või jooditinktuuriga
Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus (süsihappegaasi ja piimhappe sis. suurenemine) · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse · Kui kopsud on õhku täis, liiguvad impulsid kopsudest ajusse ja hingamiskeskuse signaalid lihastesse lakkavad lõtvumine = väljahingamine 3. Südametöö regulatsioon · Hingamisgaaside sisaldus (kõrge süsihappegaasi-sisaldus kiirem, madal aeglasem löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis
verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme. Mis annab impulsse hingamiskeskusele - piklikule ajule? Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab suurenema ka südame löögisagedus, et vereringe kannaks rohkem hapnikku laiali: Kui
Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub.
2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse · Kui kopsud on õhku täis, liiguvad impulsid kopsudest ajusse ja hingamiskeskuse signaalid lihastesse lakkavad lõtvumine = väljahingamine 2. Südametöö regulatsioon · Hingamisgaaside sisaldus (kõrge süsihappegaasi-sisaldus kiirem, madal aeglasem löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis
HINGAMISE JA VERERINGE REGULATSIOON *Vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete(nt.glükoosi)oksüdeerimisel-hingamine. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus, millest väljuvad närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide saatmine hingamislihastesse ja need lõtvuvad-välja hingamine *Süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb süda 75 korda minutis. Vere süsihappegaasi sisaldus langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Südametööd mõjutavad: *adrenaliin-hormoon, mis valmistab organismi ette tegevusteks ja toimeks südame löögisageduse tõstmine.
Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks siganaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Ühtlasi suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nende kahe suurenedes alaneb vere pH tase. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Kui vere CO 2 sisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid:
Funktsioonid 1. Kindlustab organismi ja väliskeskonna vahelise gaasivahetuse. 2. Tagab organismi pideva varustatuse vajaliku hapnikuga. 3. Tagab raku hingamise käigus organismi varustatuse energiaga. Hingamiselundkonna regulatsioon Hingamist reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus. Piklikajust väljuvad pidevalt närviimpulsid hingamis ja diafragmalihastesse. Lihaste kokkutõmbumisel algab sissehingamine. Kui kopsud on õhuga täitunud, peatatakse signaalide saatmine hingamislihastesse. Hingamislihased lõtvuvad ning järgneb automaatne väljahingamine. Selliselt reguleeritakse hingamist vähese kehalise aktiivsuse korral. Aktiivse liikumise korral rakkude hapnikuvajadus suureneb. Tõuseb vere CO2 sisaldus ning alaneb pH väärtus. Hingamiskeskuses on kemoretseptorid, mis reageerivad toimunud muutustele ning saadavad signaali hingamiskeskusesse, mille tulemusena hingamissagedus kasvab. Samuti liiguvad signaalid südame tööd
oksüdeerimisel. Seda protsessi nim hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt impulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem kopsud õhku täis saavad, seda enam närviimpulsse piklikajusse saadetakse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatselt väljahingamine. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse (CO2) alusel. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasi- ja piimahappesisaldus. Mõlema ühendi suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses olevad kemoretseptorid on väga tundlikud vere CO2 suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni –
neeluni; neeluõõs (võib muutuda vastavalt vajadusele); ninaresonaator (muutumatu). Hääliku moodustamine sõltub resonaatorite normikohasusest. Koartikulatsioon avaldub peamiselt siirdena (ettehaaramine, järelmõju) ja prosoodiliste nähtustena). Innervatsioon: keelenärv, keele-neelunärv, uitnärv. Alates neelust pole liigutused teadlikustuvad. Meie lihaste asendit, toonust jne regu-vad närviimpuslid : peamiselt siis keelenärv, keeleneelunärv, uitnärv (see hargneb, kõri, neelu, hingamislihastesse). 7. LOENG Kõnefunktsnionaalsüsteem ei ole looduse polt antud, vaid see kujuneb suhtlemise käigus: selle kujunemise 2 olulist asja: et saaks kujuneda kfs: 1) bioloogiline eeldus 2) keskkond. See lõimub tegevusteooriaga hästi tgelt. KFS koosneb pm 3-st osast: a) KNS peab olemas olema b) korraldusi peab andma - eferentsed ja aferentsed närviteed (ef. annab korraldusi, af. võimaldab orienteeruda ül ja kontorllib, kas asi sai tehtud õigesti) c)
annaabi.ee 
