Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse
t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme. Mis annab impulsse hingamiskeskusele - piklikule ajule? Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab suurenema ka südame löögisagedus, et vereringe kannaks rohkem hapnikku laiali: Kui piimhappe tase tõuseb = pH taseme langus- organismi toiming analoogne; Närviimpulss võib saabuda ka ninaõõne,hingamisteede limaskesta rakkudelt - kui on tegemist mingite ärritavate ainetega Aevastamine! Ninaõõne limaskestalt ( näiteks pipra ninna sattumisel)erutus piklikule ajule,
KORDAMINE Hingamiselunditesse toimivad ravimid 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Hingamist reguleerib piklikaju hingamisekskus, mis saadab käsklusi hingamislihastele. Hingamiskeskus saab teavet olukorra kohta organismis kemoretseptorite kaudu, mis reageerivad keemilistele stiimulitele. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari
Nikotiin ei ole sugugi hea inimesele, ent inimesed satuvad sõltuvusse ja paratamatult tarbivad seda tänini. Huvitav fakt on nt. see , et tubakasuitsetajad, kes pole mitme tunnivältel suitsetanud, sooritavad mäluteste kontrollisikutest halvemini. Suitsetamine vähendab ärevust kogenud suitsetajat aitab suitsemine lõõgastuda. Suitsetaja veres väheneb hapnikusisaldus. Kuigi suur osa suitsetamise kahjulikkusest ei tulene nikotiinist, on nikotiin väga mürgine. Hingamislihastele mõjudes raskendab nikotiin hingamist, tekivad iiveldus, süljevoolus, kõhuvalu, peavalu, oksendamine, kõhulahtisus, külm higi, kuulmise ja nägemise häired, vaimne segasus ja nõrkustunne. Vererõhk langeb, krampide tekkimisele järgneb surm hingamispuudulikkuse tõttu paari minuti jooksul. Nikotiin ägestab vegetatiivseid närvisõlmi ja kemoretseptoreid suurtes arterites, kokkuvõttes suureneb veerõhk ja kiireneb südametegevus. Ajurabandus ohustab naisi, kes suitsetavad ja kasutavad
ja genoretseptoreid (hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks). CO2 ja vesinikioone viiakse rohkem välja. Taastatakse normaalne pH. 3 Diafragma närv lähtub neljandast kaelasegmendist, seetõttu on hingamisele kõige ohtlikumad need kahjustused, mis on neljandast kaelasegmendist kõrgemal (esimese nelja kaelasegmendi taseme ja piklikaju tasemel). Hingamisekeskus ei saa hingamislihastele mingit infot/käsklusi saata- tee on läbi lõigatud ja hingamine lakkab. Kui kiirelt tegutseda, peab hakkama kunstlikku hingamist tegema. See võib tekkida ka ajuturse korral (ajukude läheb tursesse). Kui vigastus on neljandast kaelalülist allpool aga rinnasegmentidest kõrgemal (5-8 kaelalüli), siis hingamine toimub ainult diafragma osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis seda väiksemad on mõjutused hingamisele. Hingamisregulatsiooni iseärasused lapseeas 1
kui endorfiini toime. Endorfiine toodab keha ise ja need lammutatakse väga kiiresti ära. Kiire lammutamine tähendab sõltuvusriski puudumist. Kõige tõsisem heroiini üledoseerimise tagajärg on hingamispeetus. Heroiin mõjutab hingamisrütmi väga jõuliselt. Hingamisrütmi reguleerivad ajutüve neuronid. Need neuronid saavad päeval ja öösel infot vere hapniku ja süsihappegaasi sisalduse kohta. Kui tekib hapnikupuudus ja liigne süsihappegaas, siis hakkavad need rakud saatma hingamislihastele signaale, et nood end aktiivsemalt kokku tõmbaksid. Kopsud paisuvad ja lasevad rohkem õhku sisse. Võimalik on ka ümberpööratud protsess. Heroiin muudab normaalolekut: Närvirakud, mis reguleerivad hingamist, omavad opioidiretseptoreid. Pärast seda, kui heroiin on kehas morfiiniks muudetud, seostub morfiin nendele retseptoritele. See seostumisprotsess pidurdab signaali edastamist hingamislihastele. Hingamine muutub pinnapealseks.
KONTSENTRATSIOONI tõus stimuleerivad hingamiskeskust ja genoretseptoreid (hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks). CO2 ja vesinikioone viiakse rohkem välja. Taastatakse normaalne pH. Diafragma närv lähtub neljandast kaelasegmendist, seetõttu on hingamisele kõige ohtlikumad need kahjustused, mis on neljandast kaelasegmendist kõrgemal (esimese nelja kaelasegmendi taseme ja piklikaju tasemel). Hingamisekeskus ei saa hingamislihastele mingit infot/käsklusi saata- tee on läbi lõigatud ja hingamine lakkab. Kui kiirelt tegutseda, peab hakkama kunstlikku hingamist tegema. See võib tekkida ka ajuturse korral (ajukude läheb tursesse). Kui vigastus on neljandast kaelalülist allpool aga rinnasegmentidest kõrgemal (5-8 kaelalüli), siis hingamine toimub ainult diafragma osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis seda väiksemad on mõjutused hingamisele. Hingamisregulatsiooni iseärasused lapseeas 1
annaabi.ee 
