· Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu abi või helista ise hädaabinumbril 112. · Täida saadud juhtnööre. 5. Anna esmaabi · Tõsta ühe käe kahe sõrmega kannatanu lõuga ülespoole. · Ava kannatanu hingamisteed surudes teise, kannatanu laubale asetatud käega, ta pead kuklasse. Vaata kas rindkere liigub. · Tee kindlaks, kas kannatanu hingab: kontrolli põse või käeseljaga õhu liikumist või kuula hingamiskahinat suust või ninasõõrmest. · Kui kannatanu hingab, keera ta küliliasendisse hingamistegevuse tagamiseks jälgi hingamist . Jää kannatanu juurde abi saabumiseni · Kui kannatanul ei ole märke vereringe toimimisest või kui sa ei ole selles kindel, alusta südamemassaazi Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere. Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel.
ELUSTAMINE ·... on esmaabi andmine südame seiskumisel ·Südame seiskumisel lakkab vereringe ·Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse ·Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 sekundit pärast südame seiskumist kaob teadvus ·Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles
(hingamise lakkamine, vereringeseiskus, teadvusetus) BIOLOOGILINE SURM- pöördumatu staadium, elustamise korral võivad taastuda vereringe, harvem hingamine, aga mitte kunagi ei taastu teadvus! (mahajahtumine, sarvkestade hägunemine, koolnulaigud, koolnukangestus, koolnulagunemine) MILLAL ELUSTADA? 1)Teadvuse kontroll- kõneta kannatanut, raputa kannatanud, tee valu 2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat)
Auskulteerimine Kuuleme kopsus tekkinud helisid. Kopsu kuulatletakse eest, tagant , külgedelt Tehakse kindlaks hingamiskahina tüüp Hingamiskahina tugevus Hingamiskahinate olemasolu ja asukoht Normaalne hingamiskahin (vesikulaarne hingamiskahin) peaaegu hääletu, mis meenutab "F" tähte. Enne kuulatlemist patsient köhatab, et suurtes hingamisteedes ei oleks lima Väljahingamiskahin on vaiksem ja lühiajalisem kui sissehingamiskahin Hingamiskahinat muudavad haigused: Astma KOK Kopsuturse Kopsupõletik Kopsuhaiguste diagnostika Visualiseerivad meetodid Röntgenülesvõtted kahes suunas (kopsud tumedad, põletikukolle või vedelik hele) CT Bronhoskoopia jt Kopsuhaigustele iseloomulikud sümptomid. Üldised sümptomid: Isutus Palavik Öine higistamine Muutused verepildis
abistajate rühmalt teise. Abiandmisahelas on võrdselt tähtsad kõik lülid. Elustamine on esmaabi andmine südame seiskumisel · Südame seiskumisel lakkab vereringe · Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse · Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7
· Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud · Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: · Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool o Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui järeldad, et hingamine puudub Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt) · Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse · Jätkuvalt kontrolli hingamist Püsiv külili asend · Kannatanu peab olema sellises külili asendis, mis tagab vedeliku äravoolu ülemistest hingamisteedest · Külili asend peab olema püsiv
Püüdke Combitube’i võimalikult ühtlaselt libistada. NB! Vältige jõu kasutamist sisseviimisel! Pärast Combitube’i sisestamist täitke suur balloon umbes 85 ml õhuga (37 F puhul) või 100 ml õhuga (41 F puhul) (F viitab toru suurusele). 709 Laske alumisse ballooni (suu-kurguballooni) 10 ± 1 ml õhku (seda ballooni pole enam näha). Pärast seda algab 98% juhtudest hingamine läbi pikema sinise üksuse nr 1; kuulda on hingamiskahinat ning söögitoru avastamismeetodi abil võib tuvastada väljahingatava CO2 tunnuseid: (EasyCap Tyco) üle 2% ning ballooni kiire täitumine (Ambu-Tube Check, Linthicum, Maryland, USA). Õhk voolab avade kaudu kõrisse ja sealt otse hingetorusse (sest balloonid on mõlemalt poolt tihendatud. Kui hingamiskahinat pole kuulda, toimub hingamine lühema üksuse, nr 2 kaudu. Õhk voolab otse hingetorusse .