Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur, paljude ruumidega ehitis. Saalide uksed ühel joonel, viivad pühapaiga suunas. Lage toetavad tihedalt asetatud sambad, muudavad siseruumi hämaraks. Templid kivist, ilma mördita. Avad sillutati suurte kividega, laed kiviplaatidest. Siseruumis vähe kujusid. Välisseinad koosnevad skulptuuride massist. N: Khajuraho templi skulptuurkaunistusi ~1000 a. kaetud hinduistlike skulptuuridega; Angkor Vati tempel Kambodzas 12. saj. Skulptuur: dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Valitsevaks vormiks reljeef: jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine
vaimsete arengustaadiumite läbimist üli inimlikke omadusi. Mõnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lõplikku nirvaanat 550 varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid väidetakse olevat kümneid. Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn. õpetuste korvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem nn.
Tema õpilasteks said need askeedid, kes pöördusid temast ära. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust, 45 aastat. Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80-aastasena. Budismi allikad ja õpetus Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust ,,Tripitaka". Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelesa. ,,Tripitaka" ehk ,,Kolmikkõrv" kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele ehk nn kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn õpetuskorvi kuulub ka budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem, nn filosoofiliste ja
massaazitehnikates. (Jan Kusmirek, lk 5). Lõhnade kasutamine usulistes traditsioonides Islam, hinduism, budism, sintoism ja taoism on kasutanud suitsutusrohte usutalitustes katkematult läbi aegade. Ristiusus ja judaismi traditsioonides on lõhnade kasutamine erinevatel ajaloo etappidel varieerunud. (Warwood lk 41). On teada, et suitsutusrohte kasutati jumalannade kummardamisel iidses Sumeris ja ka kogu Lähis-Idas juba vähemalt 6000 aastat tagasi. Hinduistlike pühatekstidele, veedadele vastavalt tuleb kolmjumala Trimurti (Brahma, Visnu ja Siva) auks põletada lõketena lõhnavaid puid, millele lisatakse ka pühitsetud õlisid. Hinduistlikud viis taevast on lõhnavad ja täis lilli, samuti lõhnavad jumalad. Lõhnarohte kasutatakse ka templites ja kodualtareil. Matusetalitustes on tuleriit lõhnavatest puudest, vürtsidest ja kummidest. Roosiveega piserdamine on kombeks Krisna pidustuste ajal ja jõukamates peredes ka aasta viimasel päeval
absoluutne moraal, mis kehtib üldiselt Moksa (vaimne vabanemine) on hinduismi ülim püüdlus , see on vabanemine kannatuste ja ümbersündide köidikutest. Mõned hindud arvavad, et kõik need sihid on omavahel tihedalt seotud, kuid mitte ükski neist pole esmatähtis.Teised arvavad et nende sihtide hierarhia tipus on moksa, mis on tähtsam kui ülejäänud ja on nendega isegi vastasseisus. Pühad Hinduistlike pühade kombed nagu paljud muudki hinduismi tavad erinevad piirkonniti nii Indias endas kui ka mujal maailmas.Palju on kohalikke pidustusi, mis on seotud kindla palverännakukoha või pühamuga ning mida teisal ei teata.Samuti sõltuvad pidustused konkreetse austatava jumala kehastusest.Mõnda püha nagu näiteks Drival'it ja Holi't tähistatakse kõikjal, kuigi tavad, laulud tantsud ja jutustused võivad eri paigus olla erinevad. Navaratri
vastu Abikaasa Parvati o Jumalik ema o Mitu nime Durga ja Kali o Looduse jõud ja maailam rüpe, kus kogu elu alguse saab PÜHAKIRJAD: · Mitu erinevat pühakirja: - ,,Rigveda" Vanimad kirja pandud tekstid Hümnide kogumik Kirjutatud india vanas sanskriti keeles Räägib hinduistlike jumalate pateonist ja jumalikest olenditest ehk deevadest ning varajastest hinduistlikest rituaalidest, sealhulgas suurtest rahvatseremooniatest Esimene ohverdamine oli Purusa eneseohverdus o Purusa = ,,kosmiline inimene" tema kehast sai maailm alguse Tähtsamad jumalad: o Varuna vee ja ookeanijumal
kombestiku sälitamisele 10. Hinduismi pühad tekstid, jumalused ja nendega seotud tähtsamad uskumused ning kombed PÜHAD TEKSTID • Sanskristi keeles • Kaks rühma • Jumalik ilmutus šruti • Inimkäe poolt kirja pandus pärimus smriti • Neli veedat koos neile lisanduvate braahmanade ja upanišadidega • Püha ilmutus • Koostati 1500 e.m.a. - 1500 m.a.j. (3000 aastat) • Neist kõigist lähtub kõigi india usudnite “põhidogmade” olemus • Tulenevad ka hinduistlike õpetuste paljud ühisjooned • Religioossed sõnumid ja laulukesed (sanhita’d) • Jaguneb neljaks 1) Rigveeda • Vanim, 1500-1200 e.m.a. loodud kogumik • 1028 hümniga kutsuti jumalaid ohvriandide juurde • Loodusmüüdid (esiplaanil ohverdamine) • Kosmiline hiigelinimene Puruša ohverdab oma kehaosad inimese ja kõige maailmas olemasoleva loomiseks • Puudub maailmapeegeldus, kõigest kiirgab elurõõmu
Mõlemad said alguse Indiast Hinduism on vanem Enne hinduismi oli Induse tsivilisatsioon, eksisteeris 2500-1500 eKr. Sellest pole eriti palju teada. Leitud religioosseid kujukesi, objekte, mis annavad tunnistust sellest, et oli kaubavahetus Mesopotaamiaga. Olemas olid linnakeskused. 2 peamist olid Harappa ja Mohenjo Daro. Aarialased saabusid Indiasse 2000-1500 eKr ajavahemikus, seda ajastut mis sai nende saabumisega alguse nimetatakse Vedade ajastuks (1500-500 eKr). See periood on nime saanud hinduistlike pühakirjade järgi. Neid tunnustab ka suurem osa kaasaegsetest hinduistlikest koolkondadest. Vedasid oli/on 4. Olulisim neist Rigveda. Pragmaatilise sisuga laulusalmid, polnud sügavat religioosset tähendust. Inimesed pöördusid jumaluste poole konkreetse palvetega, taheti midagi saada (nt kariloomi, head tervist, lahinguedu). Rigvedast sai alguse kastisüsteem. Kõrgeim kast on preester tuleb suust, annab edasi teadmisi suu kaudu
annaabi.ee 
