Anna Kriger 10. b klass Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism, judaism, islam, sabat ja kristlus. Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama. Budismil on samad juured hinduismiga ja selle sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele. Kuigi tähtsaimateks ei peeta reegleid ja kohustusi, annab budism siiski juhiseid, käitumisenäiteid ning soovitusi valgustatuse poole liikumisel. Ettekirjutusi ei tohi aga lihtsalt niisama teha vaid ainult õigel ajal ja õigel põhjusel, mis tähendab, et inimene võib
Kagu-Aasias. 3-6 cm suurune ümmargune karvane vili on värvuselt punakas, harva oranž või kollane. Viljaliha on läbipaistev või heleroosa, magusa ja kergelt hapuka maitsega. Sisaldab rohkelt C-vitamiini ja kaltsiumi. Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis. Süüakse toorelt või lisatakse puuviljasalatitesse, serveerida võib ka jäätise. 1.6 Mango Mangot tuntakse juba üle 6000 aasta vanustest hinduismiga seotud legendidest. Mangot loetakse üheks hõrgutavamaks ning luksuslikumaks troopiliseks viljaks. Rohelisest kollakaspunase toonini varieeruv koor peidab enda all kollakasoranzi, hõrgutava aroomiga viljaliha ning suurt kiudja kattega mittesöödavat lamedat kivi. Magus mango maitseb natuke banaani-mündi, sidruni ja ananassi moodi, kuid nii originaalset maitset on raske millegiga võrrelda! Sõltuvalt
Säilitada külmkapis 8-12 kraadi juures ning kilekotis. Süüakse toorelt või lisatakse puuviljasalatitesse, serveerida võib ka jäätise. Mango Mangot tuntakse juba üle 6000 aasta vanustest hinduismiga seotud legendidest. Mangot loetakse üheks hõrgutavamaks ning luksuslikumaks troopiliseks viljaks. Rohelisest kollakaspunase toonini varieeruv koor peidab enda all kollakasoranzi, hõrgutava aroomiga viljaliha ning suurt kiudja kattega mittesöödavat lamedat kivi.
5) Õige eluviis – teenida elatist ilma verevalamiseta ja teistele kahju tekitamata. 6) Õige püüdlus – soodustada ja arendada positiivset mõtlemist, püsimaks teel. 7) Õige mõtlemine – olla teadlik mõtetest ja tegudest, mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus. 8) Õige keskendumine – see on mõistuse rahulik tasand, mis tekib kaheksaosalise tee õigel järgimisel. Sarnaselt hinduismiga eksisteerivad ka budismis sellised mõisted nagu tegu (sanskriti k karma) ja teovili (sanskriti k karmaphala). Budistid arvavad, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head ja iga inimene saab valida, milliseid tegusid ta teeb ning seetõttu ka oma teovilja määrata. 5.3. Kogudus: Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskriti k sangha). Algne kogudus kujunes Buddha järgijatest
Ideaali kehastuseks on arhat (munk) ning lihtinimesele ei ole nirvana võimalik. Mahayana Ideaaliks on nirvana teiste jaoks. Bodhisattva on keegi, kes pääseb ise nirvaanasse, kuid ei liigu sinna, sest tahab aidata ka teistel sinna jõuda. Bodhisattvaks saab sunyata mõistmisel kontseptsioon, et kõik maailmas on olemuslikult tühi. Mahayana on kahest koolkonnast maailmas levinum. Kirde-Ida aladel hakkas mahayana kokku sulanduma hinduismiga ja tekkis tantristlik budism ehk vajrayana. Budism kadus India aladelt, sest hakkas liigselt sarnanema hinduismiga ning sunyata kontsept oli liigselt elitaristlik ja samuti tänu moslemite sissetungile. Budistlikud pühakirjad: Suutrad Buddha üldised kõnelused ja tema lugupeetavate järgijate õpetused Vinaya tekstid - kloostritraditsiooni juurde kuuluvad tekstid Abhidharma virgunu ja tavalise inimese maailmapildi võrdlus