saviliivmullad. Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid.
erodeerimata muldadelt. Sellega seletub ka põllukultuuride üldine madalam saagikus erosioonialadel ja erosioanivastase võitluse tähtsus. Märkimist väärib künkliku reljeefiga aladel soostunud maade ja soode osatähtsus (20--25% pindalast). Killustatud leviku ja survelistest põhjavetest toitumise tõttu on need raskesti kuivendatavad. Kõrgustiku kagu- ja idapoolsete servaalade põllumullad kuuluvad vabariigi keskmise viljakusega muldade hulka (V--VI hindeklass). Ligikaudu samasuguse viljakusega on ka künkliku ala erodeerimata mullad. Taimkate Otepää kõrgustikul leidub looduslikku taimkatet piiratult. Algne metsade, järvede ja soode maastik on inimese majandusliku tegevuse mõjul tugevasti ümber kujundatud. Suur osa varasematest metsaaladest on põllustatud või muutunud niitudeks. Palju on ajutisi sööte ja võsastunud maid. Metsad hõlmavad praegu 28% kõrgustiku pindalast, s. o. vähem kui vabariigis keskmiselt (32%)
nõrgalt happelised (pHKCl > 5,6) või ka neutraalsed, külvikorraväljade muld on happesusega 5,8. Profiili alumise osa happesuse määrab lähtekivim, milleks on antud juhul punakaspruun moreen, seega on tegu mõõdukalt kuni nõrgalt happelise mullaga. Liikuva alumiiniumi sisaldus on nendel muldadel 20-30 mg kg-1, mis ei limiteeri saagi produktiivsust. Boniteedilt on gleistunud näivleetunud mullad põllumaana üle keskmise viljakad, eriti pärast kuivendamist. (40-45 hindepunkti, IV hindeklass) Esimene tootmissuund on marjakasvatus - aedmaasikad. Teisalt on talus oluline ka teraviljakasvatus. Kasvatatakse kaera, mille kasutussobivus mullaga on kümnepallisüsteemis maksimaalne. (10) Peale selle kasvatatakse 5 lähedalasuvale loomakasvatustalule söödaks lutserni ja põldheina. [1] 6 2
Mullaprofiil ajutiste liigniiskuse tunnuste tõttu väga omapärane, kahe lähtekivimi kihi piiril kontaktgleistunud Egl horisont, tekkinud lessiveerum. + ülagleistumisest, osal Baf horisont A all, osal puudub Baf horisont. Põldudel takistab ajutine ülavesi mullaharimist ja koristustöid, nn. "keetelised" mullad, mida õhem ülemine kiht seda probleemsema veereziimiga. Wakt.0-75 ...2000 t/ha, vajavad sügavkobestamist Muldade boniteet 40-50 hindepunkti e. VI hindeklass. LP pruunid kahkjad - A-Baf-Egl-Bt-C2 L(P) heledad kahkjad - A-Egl-Bt-C2 LPg.- neil on gleistunud ka Bt-horisont (144000 ha) profiil Boniteet põlluna 35-40 hp (VII kl.), pärast kuivendust 40-45 hp. (VI kl.) MKT: jänesekapsa-naadi, Ia-II boniteet, huumusesisaldus keskm. (>2%), produktiivsus väga kõrge > 15 t/ha aastas, veereziim ei vaja metsana reguleerimist. Leetunud mullad Lk Välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil leetumise tulemusena.
30 cm kihis. 10% haritavat maad (üle poole Võru-, Valga- ja Põlvamaal) paikneb erosiooniohtlikel üle 3°-listel kallakutel. Muldade tuulekandeohtu on suurendanud liiv- ja turvasmuldade kuivendamine ja massiivistamine saartel ja Lääne-Eestis ning põllulaamade kujunemine Lääne- Viru- ja Põlvamaa tasandikel. Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti (VI hindeklass). Keskmisest kõrgema hindega mullad on Järva-, Jõgeva-, Lääne- Viru-, Viljandi-, Tartu- ja Raplamaal, madalaim on boniteet Hiiu-, Võru- ja Läänemaal. Kujunemise ja omaduste järgi eristuvad Eesti mullad tüüpidena käsitatavaiks taksoneiks. Looduslike olude, mullastiku (muldade koosluste) ning maa põllu- ja metsamajandusliku kasutamise ja parandamise alusel eristatakse Alfred Lillema järgi Eestis 8 mullastiku valdkonda, mis omakorda