Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks
Eest leidsingi ma põrgukatla. See kees ja haises täpselt nagu hernesupp memme tagasihoidlikul stagnatsiooniaegsel pliidil. Kui ma olin jõudnud seal natuke ringi vaadata ilmus ootamatult keegi ühe kõrge kivi otsa. Ma ehmatasin tõsiselt. See oli Lucifer. Ta oli pikk, peas olid tal kaks suurt punase-musta kirjut sarve. Lõua otsas oli näha leegitsev habe ja tema naer oli kõrvulukustav ning hirmutav. Lucifer vaatas mind sellise himura pilguga nagu tahaks mind järgmiseks hooajaks ,,Tantsud tähtedega" paariliseks. Ma tõmbusin kohe Surmakuulutaja selja taha. Kuid ta rahustas mind ta ütles, et meid Lucifer ei puutu, ta hirmutab vaid neid, kes on selle väärilised. Seejärel tuli Lucifer meie poole. Ta tuli minu juurde ja vaatas mulle oma veripunaste leegitsevate silmadega otsa ja lausus: ,,Ära kunagi pööra end seaduste vastu. Siin ei ole hea elu." Peale seda läks kõik pimedaks nagu kehva elektrivarustusega
Ta oli vaan ,kuid asus kokkuleppe kohaselt Asgardis. Teda seostati luksuse ja kaunite asjade lembusega ning ta polnud neid soetades just alati valiv. Ta nõustus hindamatu kaelakee Brisingameni omandamise nimel magama 4 kääbusega. Aga Freja oli ka vapper- ainult tema julges pakkuda mõdu juba purjus hiiule Hungrerile , kes ähvardas Asgardi maatasa teha -tema viha võis olla hirmuäratav. Freja kui suguiha kehastus paistis silma oma himura ja kirgliku loomusega. Loke heitis talle ette , et ta on maganud kõikide aasidega ja sealhulgas ka oma lihase vennaga. Hiiutar Hyndla süüdistas teda aga isaste jahtimises. Jumalanna ise äratas himu kõikvõimalikes olendites- hiid Trym varastas Thori vasara , et vahetada see välja Freja vastu, kääbus Alvis aga alustas talle saatuslikuks osutunud tarkuse võistlust Odiniga ,sest lootis võidu korral auhinnaks saada
Kuidas oleks võimalik Luciuse eesliks muundumist tõlgendada, kui võtta arvesse muundumisele eelnevat tegevuskäiku, Luciuse seiklusi eeslina ja lõpuks tema inimkuju tagasisaamise tingimusi? Tõlgendamine eesli sümboolikaga: Väga sage on inimese muundumine loomaks, nagu Luciuse muundumine eesliks. Eeldatavasti on muundumise tulemus seotud selle põhjustega. Vastupidiselt meie stereotüübile, mille järgi eesel on kangekaelne ja ehk ka rumal loom, oli antiikajal eeslil kurjakuulutava ja himura looma kuulsus. Eesli kuju sai Lucius eeldatavasti oma eelneva seksuaalse käitumise ja eriti oma ebaterve uudishimu tõttu maagia ja nõiduse vastu (Tõlgendamine kui uudishimu "curiositas" tagajärjena: metamorfoosidel on ,,Kuldses Eeslis" niivõrd- kuivõrd õpetlik roll nõidade ja maagia osas. Lisaks Luciuse loole, oli ka Aristomenesi ja Thelyphroni lood lõppenud kurvalt. Kõikidel lugudes seoti ennast maagiaga lähedalt või kaudselt ning tagajärjed ei olnud head
Skulptuur *populaarsed võitlused,röövimised,pühakute kannatused-teemad,mis eeldasid dünaamikat ja äärmuslikke tundeseisundeid(raev,ekstaas,valu,naer) *ka portreede puhul kasut ilmekaid ja efektseid,teatraalseid poose-silmad suunatud taeva poole ja käed laiali. Rahutust lisas sügavate voltidega riietus. *Lorenzo Bernini-,,Apollon ja Daphne"(PILT 1)- süzeeks on lugu sellest,kuidas A ajab taga nümf D, kes palub viimases hädas oma isa et too päästaks ta himura mehe käest ja muudaks loorberipuuks. Skulptuuris kuj kõige konfliksemat momenti: A puudutamas D, kes on surmani ehmunud ja juba puuks muutumas. D juuste asemel on oksad, varvaste asemel juured. Kõik barokne: tagaajamine, D pärani suu, üleminek ühest olekust teise, õrna naise ilu vastandamine puukoorele, lehvivad riided A niuete ümber. Igas küljest huvitav. *"Taavet"- dünaamika (PILT 2) ROKOKOO
annaabi.ee 
