suurest võlast vabad. Õnneks on olemas ka inimesi, kes ei muutu piirisituatsioonis olles isekaks ja aitavad ka teiste piipusi ning prille üles korjata. Neile ei ole tähtis indiviid üksi, vaid kogu tervik. Sellised on sõjamehed, kes hoolivad oma lähedastest ning hoiavad neid. Nad ei jäta neid lihtsalt maha. Samuti oli ka raamatus „Läänerindel muutusteta“, kus Paul Bäumer läks ühte kaevikusse, kust päästis ära Himmelstossi, kes oli shokis. See oli riskantne, kuna pomm oleks võinud iga hetk kaevikusse lennata ja nad tappa, kui Paul oli seal kaua aega ning ajas Himmelstossi lõpuks välja. See tegu on kangelaslik. Seega, inimesed muutuvad piirisituatsioonis sellisteks, kuna neil on soov päästa end ning mõndadel on ka soov päästa teisi. Piirisituatsioon muudab inimesi teistsugusteks. Nad muutuvad vastavas olukorras enesepäästjateks, kellest mõndadel on ka südant päästa teisi. Surmaga silmitsi
Nad veendusid, et mitte mõistus ei näi olevat otsustava tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill. Täis vaimustust ja head tahet olid nad sõduriteks saanud. Kolme- ja neljakaupa jaotati nende klass jagudesse laiali, koos friisi kalurite, põllumeeste, tööliste ja käsitöölistega, kellega nad kiiresti sõbrunesid. Kropp, Müller, Kemmerich ja Paul sattusid üheksandasse jakku, mille ülemaks oli allohvitser Himmelstoss. Himmelstossi peeti kasarmu kõige tigedamaks. Kropi, Tjadeni, Westhusi ja Pauli peale oli ta eriti vihane ja nõudis palju. Paul pidi kord ta voodit 14 korda üles tegema, kuna Himmelstoss leidis alati millegi, mille kallal nokkida. Ta pidi Himmelstossi igivana ja kivikõva saapapaari pehmeks mudima. Allohvitseri käsu peale on ta hambaharjaga meeskonnaruumi põrandad puhtaks küürinud, kasarmuõuelt koos Kroppiga lume ära rookinud. Lund rookides külmusid nad, kuni ilmus üks
Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad Autor kirjeldab sõjaõudusi läbi noore Paul Bäumeri silmade. Kasarm, Heidelager, õppekursused, kus õpetatakse poistele seda, mida sõjas vaja teada, Himmelstossi-poolsete liialdustega. Rindejoon - palju surma, meeleheidet, kaotusi. Tagala, kus püütakse hetkeks unustada lahinguväli, puhata ja tunda end inimesena. Puhkus kodus võõristustunne. Katoliiklik hospidal nunnadest põetajad, haavatud, invaliidid, surijad. 3.Teose sündmustik kavapunktidena 1. Kasarm enne rindelminekut. Noored, äsja koolipingist tulnud poisid, kes pakkusid end vabatahtlikku sõjaväeteenistusse õpetaja Kantoreki isamaalistest kõnedest mõjutatuina. Veel
Paul läks sõtta koos oma koolivendadega ja seda õpetaja hoogsal õhutusel. Hiljem kui nad harjusid plahvatustega nende ümber ei kartnud nii palju kui varem. Kindlasti hindasid nad ka väljaõppel õpitut, kuigi nad polnud seda harjutanud, Kati õpetustest oli selle juures väga palju kasu. Poisid hiljem tõdesid,et kuineid ilma sellise väljaõpptajata otsemaid kaevikutesse oleks saadetud, siis oleks enamik hulluks läinud. 4. Too välja Kantoreki ja Himmelstossi kolm ühis- ja kolm erijoont. Tõesta tekstiga (otsekõnena või jutumärkides tekstikatketena). +Kantorek ja Himmelstoss olid väga energilised ja aktiivsed. „Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on alati palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad“ +Poisid pidi nende sõna kuulama. „Neli nädalat järjest olin iga põhapäeval vahiteenistuses ja ühtevalu päevnik; täies varustuse ja vintpüssiga
Kat arvas, et inimestele hakkab lihtsalt võim pähe ja see ei mõju hästi. "Only in the army are men free to abuse others and force them to do pointless things. Discipline is good to learn, but what they learned in training is pointless and everyone knows it." Tjaden oli voodimärgaja, Himmelstossil oli oma meetod, ta otsis ka teise voodimärgaja ja panid nad vahetustega üksteise peale magama üks öö üks ja teine öö teine. See oli jõle ja Tjaden vihkas selllepärast Himmelstossi. Kuid nad maksid talle kätte ühel ööl ootasid nad teda, teades ta lemmik kõrtsi, et ta sealt tuleks. Nad viskasid talle koti selja tagant üle pea, peksid ja mõnitasid teda, tõmbasid püksid alla, peksid piitsaga. Haie lõik kaks korda pähe ja poisid jooksid ära. Ta ei saanud kunagi teada, kes teda ründasid. Ja nüüd tuli Himmelstoss pärid sõtta, kus poisid teadsid temast rohkem. 4. ptk. Neid saadeti ette kaevikuid kaevama. Sõitsid pimedas, et mitte tähelepanu äratada
annaabi.ee 
