Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma isalt. oskas saksa keelt ja Tartu Ülikooli Jakobson sooritas
10B klassi õppekäik Meie esimene õppekäik leidis aset päikeselisel neljapäeval, 09.10.2008. Väljasõit oli kell 11.45 Mesikäpa halli juurest, kus kõik rõõmsameelselt bussi istusid ja olid meeleldi valmis veidi Põlvamaa Metsaomanike Seltsi aitama. Meie tee viis meid Lõivu kinnistule, mis asub Himmastest mõned kilomeetrid Mooste poole. Bussist välja astudes vilksatas minul peast läbi mõte, et kus see noor mets siis on mida meie hooldama peame ? Mina märkasin ühelt poolt metsatukka, mis on kordades vanem kui mina ja teisalt mingit võsa. See võsa oligi nimelt lang, kus me tegutsema hakkasime. Lähemal uurimisel selguski, et vaarika ja maltsa all on peidus pisikesed, armsad, eelmisel kevadel istutatud kuuseistikud. Tarkust ja teadmisi jagasid meile Kalle Peterson ja Tarmo Lees.
Nimi Johann Jakob Hurt Carl Robert Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma isalt. oskas saksa keelt ja Tartu Ülikooli Jakobson sooritas
(1868 ,,Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" valgus-muistne priius; pimedus- sakslaste võim; koiduaeg-kaasaeg, vabanemine võõrvõimust); ,,Sakala" (1878) arvustas ühiskondlikke olusid, astus kirikuõpetajate ja mõisnike vastu, poliitika toetus jõukale talurahvale. Jakobson nõudis inimestelt võitlust oma õiguste saavutamiseks. Uskus, et Vene valitsus taastab eestlaste õigused. J. Hurt (1839-1907) pärit Himmastest; lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Oli Otepää kiriku-õpetaja, pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele eesmärgiks saada suureks vaimult, üritas rahvast kasvatada ja harida. Eesti Aleksandrikooli peakomitee, Eesti Kirjameeste Seltsi president. Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20.juuni 1869; korraldati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeval Tartus; traditsioon pärines Saksamaalt; kokku umbes 1000 lauljat ja pillimeest
kaotamise 50.a. tähtpäevaks Tartus. Tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Esinesid vaid mehed, peeti isamaalisi kõnesid. Esines noor Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ja ustavust isamaale. „Mu isamaa on minu arm“, „sind surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnne ja rõõm“. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks Jakob Hurt (1839-1907) Pärit Põlva lähedalt Himmastest. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna (õppis 1860- 64). Pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest ja lõi kaasa Õpetatud Eesti seltsi tegemistes. 1870 kõne Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana. Aleksandri kooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus enese rahaga. Eesti Kirjameeste seltsi liige 1871-93
Iseloomusta J.V.Jannseni elu ja tegevust. Vändras kasvanud rahvusliku liikumise algastate kesksem juht. Suurim ettevõtmine oli ajaleht Perno Postimees, mis hakkas ilmuma 1857.a. Kolinud Tartusse saavutas kiiresti rahvamehe tunnustuse. Suureks abiks isale oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni perekonna algatatud 1865.a. loodi laulu ja mänguselts Vanemuine. Ka tema õlul oli esimene eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.a. Iseloomusta J.Hurda elu ja tegevust. Põlva lähedalt Himmastest pärit Otepää kitikuõpetaja, kes tõusis rahvusliku liikumise eesotsa. Juhtis kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult, püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste Selts, kelle esimene president oli Jakob Hurt, kes tegi suure töö Eesti rahvaluule kogumisel. Rahvusliku ärkamisaja üheks ideeks oli asutada Aleksandrikool, mille komitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt.
Chimze seminaris. Lisaks sai veel palju õpetusi oma isalt. Jakobson on sooritanud ka ülemkooliõpetaja eksami. Ettevõtmised: kirjutas Eesti Postimehes, pidas isamaalisi kõnesid seltsis ,,Vanemuine" ning tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeesteseltside presidendina. 1878 a. asutas oma ajalehe Sakala Tema ideeks oli isamaalisuse rõhutamine eestlastes ning ühiskonnaolu parandamine üldiselt. Jakob Hurt (1839-1907) pärit Põvamaalt Himmastest. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreisikoolis, Tartu Gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ainelist abi pakkus talle O. Oetell. Hurt lõi kaasa"Vanemuise" seltsi töös, pidas loenguid Eesti ajaloost, rahvaluulest. Ta töötas ka Eesti Postimehe lisalehe toimetajana ning hiljem Otepää kiriku pastorina. Lisaks oli ta Aleksandrikooli komitee president. Jakob Hurt oli esimene president Eesti Kirjameeste seltsis ning ta kogus hoogsalt ka rahvaluulet.
Patriootide silmapaistvaim esindaja oli keisri õuemaalijaks tõusnud Johann Köler, kes aitas 1864 aastal Eesti talupoegade delegratsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Üle eesti rajat kihelkondades Aleksandrikooli komiteed, ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna Eestis. Kogu ürituse juhtimiseks ja koordineerimiseks loodi 1871. Tartu Peakomitee. Hurt-(1839-1907)lõpetas usuteaduskonna,pärit Himmastest. 70ndatel rahvusliku liikumise etteotsas. Eestlastele püstitatud ül:saada suureks vaimult. Mõnda aega töötas Janseni "Eesti Postimehe"juures, sakslaste nurina tõttu pidi Jannsen ta vallandama.1872 sai kirikuõpetajaks Otepääl. Asus emakeelse kõrgema kooli etteotsa-Aleksandri kool, mis pidi kreiskooli tasemele vastama. Kogus annetusi-koolid kõikidesse kihelkondadesse. 1874 osteti Põltsamaa lähedale mõisasse koolimaja. Jakobson-(1841-) lõpetas J
10. Masing Lisa: Johann Voldemar Jannsen- Pärit Pärnus, Vändras. Kiriku köster. Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele. 1857. andis välja Perno Postimehe. Õhutas eestlasi talusid ostma, andis õpetusi’põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864. kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe Eesti Postimees. Tema algatusel loodi 1865. laulu-ja mänguselts Vanemuine ja 1970. Eesti Põllumeeste Selts. Jakob Hurt- Pärit Põlvast, Himmastest. Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna. Pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870. kõne Helmes, püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Töötas Eesti Postimehe lisalehetoimetajana- ajalookäsitlus. Eesti Aleksandrikooli peakomitee president (1870-1883). Eesti Kirjameeste Seltsi president fgtAAAAzZzs33333333333333333333332q(1872-1881). 1872. sai Otepää kirikuõpetajaks.
annaabi.ee 
