Tugevad maavärvinad ning vulkaanipursked(naska laam) mandriliste laamade põrkumine-kõrged mäestikud, tugevad maavärinad(himaalaja mäestik) ookeaniliste laamade põrkumine-süvikud ning veealused vulkaanid, vulkaanide saared(mariaani saared) laamade liikumine küljetsi- sagedased maavärinad ja tugevad vulkaanipursked.(jaapani saared) mandriliste laamade lahknemine- maakoor rebeneb, langetusprotsessid ja erasioon. Vulkaanide esinemisvööndid: Vakse ookeani tulerõngas ja vahemerest himaalajani. Kilpvulkaanid:madal, vedel laava Kihtvulkaanid: kõrge koonus, happeline hele laava, tahke. Maavärinad esinevad: Vaikse ookeani rannikualadel, vöönd himaalajast üle väike-aasia poolsaare vahemereni. Kassnevad vulkaanpursetega, laamade liikumisega jms. Nõlvaprotsessid: varisemne, libisemine, voolamine, nihkumine
hoiatades kaevureid, enne kui ta murdub. Laevaehituses on männipuit üks enimkasutatuid Eestis. Levik Hariliku männi (Pinus sylvestris) leviala Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja- Norras kuni troopika liivaaladeni. Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Sotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala Arktikast lõunas Nicaragua ja Haiti saareni. Kõige liigirikkamad on Mehhiko ja California. Mände istutatakse laialdaselt ka paljudes kohtades lõunapoolkeral. Morfoloogia Harilik mänd Männid on igihaljad ja vaigukad. Enamiku mändide koor on paks ja kestendav, mõnel liigil on aga õhuke kestendav koor.
Mõnedel sortidel on võra kitsaspüramiidjas. Õied kahesugulised, neljatised, tupp kellukjas, kroon putkjas, 4 (3-5)-osaline, tolmukaid 2, mis kinnituvad krooni siseseinale ja on tavaliselt kroonist lühemad. Sigimik kahepesaline, igas pesas kaks seemnealget. Õied asuvad suurtes püstistes, harva longus pööristes. Vili kahepesaline piklik kupar, mis avaneb kaheks pooleks, kummaski kaks tiivaga seemet. Perekonda kuulub umbes 30 liiki, mis kasvavad Lõuna-Euroopast kuni Himaalajani, Kirde-Aasias, Jaapanis. Ka Eesti kultuuris on sirel ka väga sage. Suurim levikuala on Ida-Aasias, kust on leitud 28 sireliliiki. Kõige rohkem esineb neid Hiinas. Areaali tsentriks on Kesk-Hiina provintsid Shenixi, Sichuan ja Yunnan. Ida- 3 Aasias on levinud omapärased hilja õitsevad sirelid (ligustriinid), mis on teistest sireliliikidest tunduvalt erinevad
Varasemad superkontinendid: 1miljard; 1,6miljardit ja 2,5 miljardit aastat tagasi. 37. Wilsoni tsükkel selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid. Kontinentidevahelise ookeanilise basseini areng, selle tekkest läbi passiivsete ja aktiivsete äärtega ning aheneva ookeaninõo staadiumite kuni ookeaninõo sulgumiseni. Näiteks Punase mere staadiumist läbi Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani ning Vahemere staadiumite kuni Himaalajani. 38. Kuum täpp, selle olemus ning osa seismiliselt mitteaktiivsete vulkaaniliste saarte (veealuste) ahelike moodustamisel. (Hawaii-Imperaatori ahelik). Kuum täpp(tuum) laamasisene vulkaaniline piirkond. Kuuma täpi all kerkivad vahvööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, põhjustades mandrite rifistumist (Hawaii Imperaatori ahelik). 39
Nii on tekkinud nt Uuralid, mis moodustusid, kui Baltika laam põrkus Siberi laamaga. Sellega on tsükkel läbi ning moodustunud on taas mandriline maakooreplokk, mis riftistudes uut ringkäiku alustab. Kogu protsessiks vajaminev energia tuleb Maa sisemusest. Tegemis on endogeense protsessiga. Laamad paneb liikuma vahevöö ainese konvektiivne liikumine. Näiteks ka Punase mere staadiumist läbi Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani ning Vahemere staadiumite kuni Himaalajani. 30. Kuum täpp, selle olemus ning osa seismiliselt mitteaktiivsete vulkaaniliste saarte (veealuste) ahelike moodustamisel. (Hawaii-Imperaatori ahelik). Kuum täpp(tuum) muutumatu asukohaga keset litosfääri laama asetsev püsiva vulkaanilise aktiivsusega ala. Sealt kerkivad vahevööst väga kõrge temperatuuriga magmavoolud, mille kohal maakoor rabedaks muutub, lõheneb ja sealt voolab magma välja. Enamasti
annaabi.ee 
