Minu vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast Vanaemast Merike Hilma,on neiupõlvenimelt Hilma, sündis 1926.a. 4.märtsil. Hetkel ta on pensioonil. Enamuse elust on ta õppinud Kalingradi gümnaasiumis,ning elanud enamus ajast Eestis,tema õde Aino Poplõko on kahjuks surnud,tema aga elas enamus ajast Soomes,Pajulahtis.Eriliseks teeb ta see, et tal on mälestusi Teise Maailmasõja kohta ning see, et ta on minu vanaema.Annan siis jutujärje talle Elutingimused Sõjaajal oli meil väga vähe süüa.Olles kuueteistkümne aastasena elasin ma Eesti taludes ning nurisesin,et toitu pole.
meestele, vaid ka naistele ja tütarlastele. Kuid see ei olnud veel kaugeltki naisvõimlemine. Seisukoht, et naiste võimlemine peab meeste omast sisuliselt erinema, alles küpses. Anna Raudkatsi Soomes õppimise ajal sealnegi naisvõimlemine alles püüdis iseseisvuda, vabaneda Lingi ja sookolite võimlemise jäikusest, muutuda dünaamilisemaks ja plastilisemaks. Selle nimel töötasid Elin Kallio ja Elli Björksten, töö viis lõpule Hilma Jalkanen, kes oli eelnevalt tutvunud saksa võimlemiskoolkondadega Berliinis ja Münchenis. Erilise hoo ja suurema sisulise arenguga edenes Eesti naisvõimlemine 1920. Aastate teisel poolel. 1925.aastal saabus energiline organisaator ja andekas pedagoog Ernst Idla diplomeeritud spordiõpetajana tagasi Saksamaalt, kus ta õppis Kalevi stipendiaadina. Berliinis tutvus ta põhjalikult Rudolf Bode ja teiste Lääne-Euroopas levinud võimlemissüsteemidega.
portreekunstiga tegelesid: Richard Bergh Nils Kreuger 1885 moodustasid kunstnikerühma Oponendid,soovides uuendada rootsi maalikunsti koos Karl Nordströmiga asutasid 1890 Varbergikooli, eeskujuks Gaugaini tööd eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest olid Karl Nordström & August Strindberg ühtlasi hakkasid esile tõusma naiskunstnikud Eva Bonnier ja Hanna Pauli Modernism Saabus Rootsi 1909 Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel ja Gösta Adrian Nilsson 20ndate teisel poolel levib sürrealism (Jonson, Mörner) Ekspressionism (Erixon, Hjort, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler) Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Ollle Baertling Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh Strindbergi portree Carl Milles Purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse grupp Stockholmi kontserdimaja ees)
strindberg • ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naiskunstnikud eva bonnier ning hanna pauli arhitektuur • 19.saj lõpuni vähehuvitav, al1930ndatest funktsionalism • r.östberg-stadshuset stockholmis 1923 skulptuur • b fogelberg.muinasskandinaavia jumalad • j.p molin realistlik „vöövõitlejad“ • p. hasselberg- „snöklockan“ modernism • saabus rootsi 1909 • abstraktselt maalisid hilma af klint, nils von dardel ja gösta adrian nilsson • 120ndande teisel poolele levib rootsi kunstis sürrealism (sven jonson või stellan mörner) • ekspressionism (sven erixson, bror hjorth, ivan ivarsson, inge schiöler, jt.) modernistlik skultptuur • carl eldh ja carl milles. Tuntumad rootsi skulptorid läbi aegade • carl milles (1875-1955) tuntud purskaevude looja (poseidoni kuju göteburgis, orfuse grupp stockholmi kontserdi maja ees)
stiil võrris eeskujuks Paul Gauguini tööd ning vastandus realistlikule maastikumaalile. Eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest oli Nordström ja tema sõber, multitalent August Strindberg. Ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naistkunstnikud Eva Bonnier ning Hanna Pauli. (realistlikud portreed) Modernism Modernism saabus Rootsi 1909. Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel, Gösta Adrian Nilsson. 1920-ndate teisel poolel levib rootsi kunstis sürrealism (Sven Jonson või Stellan Mörner), ekspressionism (Sven Erixson, Bror Hjorth, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler jt.). Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Olle Baertling. Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh ja Carl Milles tuntuad rootsi skultorid läbi aegade. Carl Milles (1875-1955) tuntud purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse
Gennadi Kobzar Akad.tee 15-321 620 4380 Gert Preegel Akad.tee 15-430 620 4370 Gert Tamberg V 404 Grete Nummert Akad.tee 15-221 620 4422 Grethel Simonlatser Akad.tee 15 Gunnar Karelson Akad.tee 21-B111 620 2207 Hanna Vihma Akad.tee 15 243 620 4444 Heiti Paves Akad.tee 15-221 620 4424 Helike Lõhelaid Akad.tee 15 - 319 620 4386 Henri Raska Akad.tee 15-259 620 2833 Hilma Peuša Akad.tee 15-029 620 4429 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Štšeglov Akad.tee 15A-201 620 4084 Iiris Kahn Akad.tee 15 - 212 620 2819 Illar Pata Akad.tee 15 - 232 620 4443 Indrek Koppel Akad.tee 15 - 241 620 4444 Indrek Luberg II 105 620 3006 Indrek Reile Akad.tee 15-430 620 4370 Indrek Tammiste Akad.tee 15
Den utser årligen mottagare av flera priser och stipendier, däribland Nobelpriset i litteratur. Johan Henrik Kellgren var en ledande diktare i gustavianismen, svensk lyriker, prosaförfattare, dramatiker, kritiker och tidningsman samt docent i latinsk vitterhet. Sträng form, idédikting, upplysningen, förnuftstro. Har romantiska drag- hyllar erotiken. Han var medskrivaren i Stockholms PostenBland Kellgrens dikter märks kärlekslyrik som "Den nya Skapelsen eller Inbildningens Verld" (Hilma, det älskade gestalt, står i centrum) och "Til Rosalie" (Utvecklad metafor - bildspråket om blommor, fjärilar och nässla, jaget kommer in och begär sex), satirer, till exempel Dumboms lefverne (1791), där Salig Dumbom är 12 huvudperson. Dumbom tros syfta på Per Enbom som klarar av trots sin dumhet. Kellgren skrev också Företal till Fredmans Epistlar, trots den tidigare aversion mot denne som han
tee 15-321 620 4380 Gert Preegel Akad.tee 15-430 620 4370 Gert Tamberg V 404 Grete Nummert Akad.tee 15-221 620 4422 Grethel Simonlatser Akad.tee 15 Gunnar Karelson Akad.tee 21-B111 620 2207 Hanna Vihma Akad.tee 15 243 620 4444 Heiti Paves Akad.tee 15-221 620 4424 Helike Lõhelaid Akad.tee 15 - 319 620 4386 Henri Raska Akad.tee 15-259 620 2833 Hilma Peusa Akad.tee 15-029 620 4429 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Stseglov Akad.tee 15A-201 620 4084 Iiris Kahn Akad.tee 15 - 212 620 2819 Illar Pata Akad.tee 15 - 232 620 4443 Indrek Koppel Akad.tee 15 - 241 620 4444 Indrek Luberg II 105 620 3006 Indrek Reile Akad.tee 15-430 620 4370 Indrek Tammiste Akad.tee 15 Inga Sarand IV 312 640 8201
annaabi.ee 
