teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984. Siis toodi publiku ette uus versioon, mille sõnad olid Hilli, muusika Verdi, Gounod', Offenbachi jt oma. Seda nägi ka Andrew Lloyd Webber. Räägiti, et Webber toob koos Hilliga ,,Ooperifantoomi" välja West Endis. Seda ei juhtunud. 1986 esietendus Londonis ja 1988 New Yorgis Webberi enda ,,Ooperifantoom". Hilli versioon tuuritas aga esmalt USAs ning teeb seda maailmas tänaseni. 1980ndate keskel lõpetasid oma ,,Ooperifantoomi"ameerika helilooja ja luuletaja Maury Yeston ning liberist Arthur Kopit, kes kavatsesid muusikali etendada Broadwayl. Kuna aga Webber plaanis lavastada oma muusikali, loobuti mõttest kuni aastani 1991, mil tükk
· Holden räägib erakeskkoolist Pencey´s, direktor Thurmerist, oma sõpradest ning ajaloo õpetajast Mr. Spencerist, keda ta hüvastijätuks külastab ja kes noormehele moraali loeb, et Holden end käsile võtaks. · Holden saabub New Yorgist vehklemise võistlustelt, mis aga toimumata jääb, sest Caulfield oli vajalikud tarvikud metroovagunisse unustanud. Pencey´s toimub jalgpalli võistlus Saxon Hilliga, Holden mängus ei osale, ta suundub mr. Spenceri juurest ühikatuppa ning loeb igavusest raamatut. Tasub mainida, et vaatamata noormehe väiksele sõnavarale loeb Holden palju. Ühikatuppa tuleb naabertoast poiss nimega Robert Ackley, kes nii Holdenile kui ka tema toanaaber Stradlaterile eriti ei meeldi. Ackley on tüütu, räpakas ning isekas, Stradlater küllatki uhke, kuid sõbralik ja hea südamega
kuni XX sajandi keskpaigani (R. Toom, http://www.ead.ee/uurimustööd/ Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis). Hiljem võttis Sokolovski tööle õpetajaid, kes oleksid suutelised õpetama kurttummasid. Sokolovski kutsus 1865 aastal Johannes Egloni, kes oli varem töötanud Kanepi kihelkonnakoolis õpetajana. Eglon õpetas kurttummasid ligi 33 aastat. Kuna Eestis puudusid vastavad kogemused, astus Sokolovski kirjavahetusesse kuulsa Saksa kurttummade õpetajaga Hilliga. Sokolovski sai Hillilt palju vajalikke juhtnööre õppetöö korraldamise ja õppeplaani koostamise kohta. 3. oktoobril 1883.aastal leiti, et Vändra ei ole kurttummade koolile sobiv asupaik ning tehti pakkumine see üle viia kas Pärnusse või Viljandisse. Seda siiski ei tehtud enne 1924. a. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal esitasid kooli juhataja Volmer Univer ja "Ehvata" seltsi direktoorium uue vabariigi haridusministeeriumile palve kool üle võtta oma alluvusse.
,,UFO-päevikud", mille autoriks on Eesti paranormaalsete nähtuste uurija Igor Volke. Seal kirja 9 pandud juhtumid kajastavad inimeste kokkupuuteid maaväliste tsivilisatsioonidega. Kuid järgnevalt vaatame põgusalt neid juhtumeid lähemalt. Järgnevalt on esitatud ainult väike osa inimeste kontaktide ajaloost tulnukatega. UFO-ajaloo ilmselt kõige kuulsam ja usaldusväärseim juhtum on kahtlemata seotud Betty ja Barney Hilliga. Nende juhtum seisneb järgmises. Sotsiaaltöötaja Betty ja postiametnik Barney Hill sõitsid 1961. aasta septembris pärast Kanadas veedetud puhkust öösel tagasi koju. Kodutee kulges White´i mägede kaudu Uus-Inglismaale. Sinna jõudnud nägid nad taevas neile lähenedes banaanikujulist valguslaiku. Batty ja Barney Hill nägid illuminaatoritest silmitsevaid olendeid. Kuid edasi ei juhtunud mitte midagi ja nad jõudsid kenasti tol ööl koju vähemalt nii arvasid nemad.
Näiteks on kirjas sellised juhtumid raamatus ,,UFO-päevikud", mille autoriks on Eesti paranormaalsete nähtuste uurija Igor Volke. Seal kirja pandud juhtumid kajastavad inimeste kokkupuuteid maaväliste tsivilisatsioonidega. Kuid järgnevalt vaatame põgusalt neid juhtumeid lähemalt. Järgnevalt on esitatud ainult väike osa inimeste kontaktide ajaloost tulnukatega. UFO-ajaloo ilmselt kõige kuulsam ja usaldusväärseim juhtum on kahtlemata seotud Betty ja Barney Hilliga. Nende juhtum seisneb järgmises. Sotsiaaltöötaja Betty ja postiametnik Barney Hill sõitsid 1961. aasta septembris pärast Kanadas veedetud puhkust öösel tagasi koju. Kodutee kulges White´i mägede kaudu Uus-Inglismaale. Sinna jõudnud nägid nad taevas neile lähenedes 9 banaanikujulist valguslaiku. Batty ja Barney Hill nägid illuminaatoritest silmitsevaid olendeid. Kuid
aastatuhandeid tagasi alustatud geneetiline eksperiment ning tulnukad olevat sellest ajast alates inimesi lakkamatult jälginud. Tulnukad röövivad inimesi meie arengu kontrollimiseks. Tulnukad ei sekku otseselt inimeste maailma. Nad soovivad muuta meie maailma vargsi, jäädes ise peamiselt „kaadri taha“. Inimestes endas peab tulenema soov kõike õigesti korraldada. UFO-ajaloo ilmselt kõige kuulsam ja usaldusväärseim juhtum on kahtlemata seotud Betty ja Barney Hilliga. Nende juhtum seisneb järgmises. Sotsiaaltöötaja Betty ja postiametnik Barney Hill sõitsid 1961. aasta septembris pärast Kanadas veedetud puhkust öösel tagasi koju. Kodutee kulges White´i mägede kaudu Uus-Inglismaale. Sinna jõudnud nägid nad taevas neile lähenedes banaanikujulist valguslaiku. Batty ja Barney Hill nägid illuminaatoritest silmitsevaid olendeid. Kuid edasi ei juhtunud mitte midagi ja nad jõudsid kenasti tol ööl koju – vähemalt nii arvasid nemad.