sihipärase tegevuse huvides. (nt kahjutuse puhul võib inimene muutuda loiuks ja aeglaseks ning mõtlemisvõime kaob) Aju plokid Luria järgi Kolm plokki – sarnaste funktsioonidega piirkonnad ajus. I plokk • Kõige alus - aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk – ärkvelolek, orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, emotsioonid. Retikulaarformatsioon • Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja sensomotoorse arengu algus. • I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) – kujundada arengu sensomotoorne baas. II plokk • Kiiru-, oimu- ja kuklasagara piiril – teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Hierarhiline ehitus: 1. Projektsioonitasand: areneb 1. – 2. eluaastal, aistingute tasand (värvus, lõhn, kuju, liikumine, tekstuur jne) II plokk 2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a, „küpsemine“ 7 – 8 aastaselt. Neuronid kombineerivad 1. tasandi signaale –
samasse suurusklassi kuuluvas ottomootoris, kuid diislikütuses on suhteliselt rohkem süsinikuaatomeid kui bensiinis, mis CO2 emissiooni mõnevõrra jällegi suurendab. 1 km läbisõidu kohta on diiselmootori heitgaasis siiski umbes 10% vähem CO2 kui ottomootori omas. Heitgaasiemissiooni mõjutab kütuse sissepritsemoment ja -kestus ning sissepritsekarakteristik, st sisestatava kütusekoguse jaotus pritseaja vältel. Hilistuv sissepritse vähendab põlemistemperatuuri, seega ka NOx teket, kuid suurendab CH kogust. Juba ühekraadine kõrvalekalle (väntvõlli pöördenurga järgi) optimaalsest võib tõsta NOx emissiooni 5% ja HC emissiooni 15%. Nii täpne, mootori töötingimusi arvestav sissepritse juhtimine toimub moodsate diiselmootorite juures arvuti (EDC) abil. EDC jaoks on üheks põhianduriks pihusti nõela liikumisandur. Pihustamise lõpp peab olema järsk, pihustite
(3, lk 131) Edasi- ja tagasihaarav mälulünga puhul on tegemist kombineeritud antero-retrograadne amneesiaga. (3, lk 131). 3.4.4 Retardeeritud amneesia On juhtumeid, kus vahetult mingi episoodilise psüühilise häire möödumise järel haige on võimeline reprodutseerima selle häire aegseid elamusi, kuid juba mõni tund hiljem ei suuda ta enam ühtki detaili selle episoodi kohta reprodutseerida. Selline nähtus kannab nimetust hilistuv mälulünk ehk retardeeritud amneesia. (3, lk 131) 3.4.5 Alkohoolne palimpsest Mälulünga üks eriliik on alkohoolne palimpsest ehk joobe mälulünk. Joobeseisundis toimunust teatud lõik on kaetud amneesiaga, isegi vaatamata sellele, et inimene oli selle episoodi ajal ümbrusega kontaktis, s.t. toimus ärrituste vastuvõtt ja nende läbitöötamine kesknärvisüsteemis. (3, lk 131) 3.4.6 Täielik amneesia
Ülekandemaatriksit kasutatakse SIMO(SingelInput / MultiOutput), MISO (Multilnput / SingelOutput), MIMO (Multilnput / MultiOutput) süsteemi korral. Maatriksi suurus on m x r, kus m on sisendite arv (ridade arv sisendmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljund-maatriksis). Süsteemi hilistumine on nähtus, mis avaldub selles, et süsteemi väljund teatud hetkel sõltub ainuüksi sisendi vähemalt T (hilistumisaeg) võrra varasematest hetkväärtustest. Lihtsaim hilistuv süsteem kordab väljundis täpselt sisendit konstantse hilistumisajaga T. Reaalses (põhjuslikkusele alluvas) süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Pidevaja süsteemide realiseeritavuse eelduseks on see, et m <= n (m-UKF lugeja järk, n-UKF nimetaja järk). Siirdeprotsessid süsteemis tekivad teatava sisendsignaali rakendamisel süsteemi sisendis. Nendes arvutustes kasutatakse põhilise valemina Y(S) = H(S) U(S). 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine. Vabaliikumine
SingelOutput), MIMO (Multilnput / MultiOutput) süsteemi korral. Maatriksi suurus on m x r, kus m on sisendite arv (ridade arv sisendmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljund-maatriksis). Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides- on nähtus, mis avaldub selles, et süsteemi väljund teatud hetkel sõltub ainuüksi sisendi vähemalt T (hilistumisaeg) võrra varasematest hetkväärtustest. Lihtsaim hilistuv süsteem kordab väljundis täpselt sisendit konstantse hilistumisajaga T. Reaalses (põhjuslikkusele alluvas) süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Pidevaja süsteemide realiseeritavuse eelduseks on see, et m <= n (m-UKF lugeja järk, n-UKF nimetaja järk). Siirdeprotsesside arvutus- tekivad teatava sisendsignaali rakendamisel süsteemi sisendis. Nendes arvutustes kasutatakse põhilise valemina Y(S) = H(S) U(S). Hüppe- ja impulsskajad- vt 3 teema alt.
Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Sama signaali edastamisest tulenevat hilistumist nimetatakse mõnikord ka transporthilistumiseks. Teatud juhtudel võib kasutada ekvivalentset hilistumisaega aeglaselt muutuva siirdeprotsessi aproksimeerimiseks. Süsteemi hilistumine on nähtus, mis avaldub selles, et süsteemi väljund teatud hetkel sõltub ainuüksi sisendi vähemalt t (hilistumisaeg) võrra varasematest hetkväärtustest. Lihtsaim hilistuv süsteem kordab väljundis sisendit täpselt konstantse hilistumisajaga t. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Pidevaja süsteemide realiseeritavuse eelduseks on m<=n ehk ülekandefunktsiooni lugeja järk peab olema väiksem-võrdne ülekandefunktsiooni nimetaja järgust. Siirdeprotsesside arvutus: Siirdeprotsessid on muutuvates tingimustes toimuvad dünaamilised protsessid süsteemis, mida põhjustavad muutuvad sisendsignaalid või süsteemisisene
annaabi.ee 
