Samas on diskreetse hüppekaja diskreedid võrdsed sama süsteemi pideva hüppekaja taktihetkedele vastavate hetkväärtuste jadaga. 7.4 Hilistumine diskreetaja süsteemides- Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet, nimetatakse hilistumiseks. Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja () võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. (Küll on võimalik suhteline ennetumine paralleelsetes süsteemides.) 7.5 Lõpliku siirdeajaga diskreetaja süsteemid (ehk finiitsed süsteemid)- Lõplik siirdeprotsess on nullist omaväärtust omavas diskreetaja süsteemis ilmnev nähtus, mille korral süsteemi muutuv reaktsioon impulss- voi hüppesignaalile sisendis
Latitudes konvolutsioonisumma valemist saab diskreetset hüppekaja väljendada ka kujul g(mT)= (h[(m-k)T], mis ühtlasi väljendab diskreetaja süsteemi hüppekaja ja impulsskaja vahelist seost. 1.10 Hilistumine diskreetaja süsteemides Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet, nimetatakse hilistumiseks. Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja () võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. (Küll on võimalik suhteline ennetumine paralleelsetes süsteemides.) 1.11 Lõpliku siirdeajaga süsteemid Lõplik siirdeprotsess on nullist omaväärtust omavas diskreetaja süsteemis ilmnev nähtus, mille korral süsteemi muutuv reaktsioon impulss- voi hüppesignaalile sisendis lõpeb täielikult lõpliku arvu töötaktide
Latitudes konvolutsioonisumma valemist saab diskreetset hüppekaja väljendada ka kujul g(mT)=Σ (h[(m-k)T], mis ühtlasi väljendab diskreetaja süsteemi hüppekaja ja impulsskaja vahelist seost. Hilistumine diskreetaja süsteemides- Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet, nimetatakse hilistumiseks. Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja (Τ) võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. (Küll on võimalik suhteline ennetumine paralleelsetes süsteemides.) Lõpliku siirdeajaga diskreetaja süsteemid (ehk finiitsed süsteemid)- Lõplik siirdeprotsess on nullist omaväärtust omavas diskreetaja süsteemis ilmnev nähtus, mille korral süsteemi
süsteemi pideva hüppekaja taktihetkedele vastavate hetkväärtuste jadaga. Diskreetse impulsskaja h(kT) saamiseks tuleb süsteemi sisendisse hetkel k=0 anda üksik ühikuline diskreet, mille väärtus vastab impulssi pindalale. Hilistumine diskreetaja süsteemides: Signaalide lõplikust levimiskiirusest põhjustatuna, aga ka muude põhjuste tõttu tekkivat nähtust, mille korral signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet, nimetatakse hilistumiseks. Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja (Τ) võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Lõpliku siirdeajaga diskreetaja süsteemid (ehk finiitsed süsteemid): Lõplik siirdeprotsess on nullist omaväärtust omavas diskreetaja süsteemis ilmnev nähtus, mille korral süsteemi muutuv reaktsioon impulss- voi hüppesignaalil sisendis lõpeb täielikult lõpliku arvu töötaktide kestel.
reguleerimissüsteemi osa analüüsiks aperioodilise või mõne muu lüliga ja sellega koos esineva hilistumisega. Selleks, et hilistumine oleks alati enam-vähem ühesuguse ligikaudsusega määratud, tõmmatakse uuritavale siirdekarakteristikule puutuja läbi karakteristiku käänupunkti. Puutuja poolt ajateljel eraldatav lõik võetakse hilistusajaks . Ainet või potentsiaalset energiat salvestatavate elementide poolt põhjustatud hilistumist nimetatakse mahtuvuslikuks või inertseks hilistumiseks. Väljundsignaali hilistus võib esineda ka puhtal kujul, signaal hakkabki muutuma alles teatud aja möödudes sisendisse antud toimest (transportöör, pikad torujuhtmed jne.). Tüüpilist puhast hilistust nimetatakse transporthilistuseks. Mõlemat tüüpi hilistuse arvestamiseks kuulub tüüplülide nimekirja hilistuslüli, mille ainsaks iseloomustavaks suuruseks on hilistusaeg . Hilistuslüli ei muuda sisendsignaali kuju, kuid toob sisse konstantse hilinemise.
annaabi.ee 
