lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (ülekandekarakteristikuna). Küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis piisavalt täpselt eksperimentaalselt mõõdetav. Hilistumine pidevaja süsteemides: Süsteemil võib olla hilistumine, mis on leitav hüppekajast. Sel juhul süsteem ei reageeri kohe vaid mingi aja pärast (nt sisend tuleb sisse teisel sekundil, aga reaktsioon algab kolmandal sekundil). Kui süsteem reageerib sisendile kohe, ei ole tegemist hilistumisega. Reaalses süsteemis toimuvad hilistumised, mis on seotud intertsiga. Hilistumine on signaalide lõplikust levimiskiiruse või muude põhjuste tõttu tekkiv nähtus, milles signaali hetkväärtused võivad reaalse süsteemi eri ruumipunktides omada kindlat ajanihet (hilistumisaega). Süsteemi mudelis kajastatakse seda ajaargumendi nihutamisega konstantse hilistumisaja võrra. Reaalses süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Sama signaali edastamisest
Hilistuslüli xv(t)=xs(t-) - s -i e e Summeerimislüli xv=xs1+xs2+xs3+..... Xv = Xs1+Xs2+.. 15. Reguleerimisobjektide omadused. Staatilised ja astaatilised reguleerimisobjektid. Hilistumisega objektid. Keerulised reguleerimisobjektid. Tööstuslikke reguleerimisobjekte on väga palju. Osa neist on lihtsad iseseisvad seadmed, näiteks nivooregulaatoriga survepaak. Osa on väga keerukad seadmed, näiteks katelagregaadid. Osadel seadmetel on mitu regulaatorit, mis reguleerivad erinevaid parameetreid. Vaatamata suurele mitmekesisusele võib kõiki reguleerimisobjekte vaadelda nende sisendisse antavate signaalide muunduritena.
ülesannete kogu ettevalmistamise käigus. 3 SISUKORD Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Laplace'i teisendus ................................................................................................................ 5 2. Ülekandemudel, hilistumisega süsteemide ülekandefunktsioonid ja siirdeprotsessid .......... 8 3. Süsteemide kompositsioon .................................................................................................. 13 4. Lineaarse pidevaja süsteemi olekumudel, selle lahend ja maatrikseksponendi leidmine ... 18 5. Diferentsiaalvõrrandite süsteemi ja olekumudeli seos ........................................................ 22 6. Ülekandekarakteristikud.............................................................
süsteemi sisendiks on deltaimpulss ss(t) = δ(t) Praktikas mõõdetakse impulsskaja kasutades lõpliku kestuse ja amplituudiga lühikest impulssi p(t) Kokkuvõtvalt impulsskajast – Lineaarse süsteemi väljundsignaal koosneb ühest või mitmest, ajas hilistunud ja muutunud amplituudiga, sisendsignaali koopiast - Väljundsignaal ehk tagajärg ilmneb alati peale sisendsignaali ehk põhjust. Seda põhjus-tagajärg seost nimetatakse kausaalsuseks Ajas hilistumisega kaasneb faasinihe väljundi ja sisendi vahel. Süsteemi sageduskarakteristik – Sageduskarakteristik H(f) on süsteemi ülekande sagedussõltuvus harmoonilise sisendsignaali korral Sageduskarakteristiku moodul |H(f)| näitab väljund- ja sisendsignaalide amplituudide suhet Viimast nimetatakse ka amplituud-sageduskarakteristikuks sest näitab väljundsignaali amplituudi sõltuvust signaali sagedusest konstantse sisendsignaali amplituudi korral
kogu basilaarmembraan stiimultooni sagedusel analoogselt mikrofonimembraanile. See teooria ei suuda seletada, kuidas saab inimene kuulda kõrgeid helisagedusi (kuni 20 000 Hz) Kuulmise laine- (või valangu-) teooria Wever & Bray (1937): Karvarakkude rühmad toimivad laine või valangu põhimõttel. G. v. Bekesy (1947): Tegelikult võngub basilaarmembraan liikuva laine põhimõtte kohaselt. Üle 1000 Hz sagedustel reageerivad erinevad neuronid erineva hilistumisega, lubades nii edasi kanda kuni 5000 Hz sagedust. (Meenutame, et üksikneuroni teoreetiliselt maksimaalne edastatav sagedus saab olla kuni 1000 Hz.) Kõrgemate sageduste tajumise võimet laineteooria seletada ei suuda ja eeldatavasti tuleb sageduste vahemikus 5000 20 000 Hz jällegi aluseks võtta kohateooria. Kuulmise patoloogia võib kõige lihtsaima jaotuse kohaselt tuleneda kas helilainete edasikande häiritusest välis- ja keskkõrvas või närvikahjustustest sisekõrvas
annaabi.ee 
