luksus. Rooma skulptuuri kogu pärandist moodustab parima osa vaieldamatult portree. Rooma portreeskulptuuris peegeldub nende ajaloo-alane vaist ning kiindumus tõetruuduse vastu. Rahutu, elavalt plastilise vormikäsitlusega kreeka portreega võrreldes mõjub rooma portree vähem modelleerituna ja rohkem joonistatuna. Portreeskulptuure iseloomustavad niisugune peen modelleering ja varjundirikkus, millist ei suudetud uuesti saavutada enne 18. sajandit. Mitte ainult hilisrooma, vaid kogu rooma kunst kahvatub, kui teda võrrelda vana-kreeka kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas. Kreeka loomingu ühtsus jäi eklektitsismi kalduvatele roomlastele alati võõraks. Kuid kõik see ei iseloomusta muidugi rooma kunstilise pärandi ajaloolist tähtsust. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alpatov, M
luksus. Rooma skulptuuri kogu pärandist moodustab parima osa vaieldamatult portree. Rooma portreeskulptuuris peegeldub nende ajaloo-alane vaist ning kiindumus tõetruuduse vastu. Rahutu, elavalt plastilise vormikäsitlusega kreeka portreega võrreldes mõjub rooma portree vähem modelleerituna ja rohkem joonistatuna. Portreeskulptuure iseloomustavad niisugune peen modelleering ja varjundirikkus, millist ei suudetud uuesti saavutada enne 18. sajandit. Mitte ainult hilisrooma, vaid kogu rooma kunst kahvatub, kui teda võrrelda vana-kreeka kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas. Kreeka loomingu ühtsus jäi eklektitsismi kalduvatele roomlastele alati võõraks. Kuid kõik see ei iseloomusta muidugi rooma kunstilise pärandi ajaloolist tähtsust.
väravas (Vaga 1999: 116). Antoninuste ajal (aastast 138) tugevnesid languse tunnused. Langus ilmnes algul küll ainult vormikäsitluses, mis kaotas oma puhtuse ja ilu. Seda tunnistavad Hadrianuse auks ehitatud templid, Traianuse samba eeskujul Marcus Aureliuse mälestuseks püstitatud sammas ja Septimius Severuse triumfikaar aastast 203 Kapitooliumi nõlvaku all. Julgete konstruktiivsete ülesannete lahendamises ei jäänud aga selle aja ehituskunst maha eelmistest aegadest. Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla (211 217) termid, millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres. Eeskujuks olid sellele ehitusel Apollodorose Traianuse termid. See oli tohutu ehitiste kompleks, mis sisaldas külma ja sooja sauna, riietus- ja jalutusruume, ujumisbasseine, spordiplatse, fontääne jne. Kõik ruumid olid 11
"liberaalseks monarhiaks", siis dominaadi perioodi on peetud absoluutseks monarhiaks. Nimetus tuleneb sõnadest dominus et deus (isand ja jumal), millega sellel ajal pöörduti keisri poole. Dominaadi tähenduses kasutatakse ka mõistet "hilisantiik". Legis actio eesti keeles on seaduse hagi Formulaarprotsess muudatused legislatsioonilises protsessis said vajalikuks kui Rooma muutus a graarriigist kaubandusriigiks (u III saj. eKr) cognitio ectra ordinem edictum perpetuum konstitutsioon (hilisrooma mõistes) kodifikatsioon teatava õigusharu reeglite kogum ühtsesse tervikusse. Koodeks seaduste kogumik CIC on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Pandektid ehk digestid Pandektid (Pandectae) ehk Digestid (Digesta) on keiser Justinianuse korraldusel 530533 a
Rooma vare: rooma kaarehitis on ühendatud Kreeka sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad dooria, teise korruse omad joonia ja kolmanda korruse sambad korintose stiilis. Keiser Traianus rajas kuulsa omanimelise foorumi suurim ja toredaim kõigist seesugustest kavatistest. Hadrianuse ajal ehitati Pantheon, mis on tänapäevani säilinud kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. On ümmargune ehitis, kaetud kupliga. Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla termid (saunad), millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres, sisaldas palju ruume, mis kõik olid kaetud vägevate silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega, imetlusväärne oli ruumide avarus, ejitatud telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja kullatud pronksilustustega. Termide ehitusviis viidi üle ka basiilikale Constantinse basiilika. Constantinuse
kui Pika Hermani torn Tallinnas- seda kõrgust jätkub aga ovaaliks mõõtudega 185*165m. Colosseumi varemed ongi suurim antiikse Rooma ehitusmälestus. Keiser Traianus rajas kuulsa omanimelise foorumi – suurim ja toredaim kõigist seesugustest kavatistest. Hadrianuse ajal ehitati Pantheon, mis on tänapäevani säilinud – kõikidele jumalatele pühitsetud tempel. On ümmargune ehitis, kaetud kupliga. Hilisrooma arhitektuuri suurejoonelisusest annavad tunnistust kuulsad Caracalla termid (saunad), millest on säilinud varemete mass Via Appia ääres, sisaldas palju ruume, mis kõik olid kaetud vägevate silinder- ja ristvõlvidega või kuplitega, imetlusväärne oli ruumide avarus, ehitatud telliskivist, kaunistatud marmorkattega, mosaiikide ja kullatud pronksilustustega. Termide ehitusviis viidi üle ka basiilikale – Constantinse basiilika. Constantinuse triumfikaar oli
Vaba aeg Igreja do Carmo Faro kõige kuulsaim atraktsioon on Igreja do Carmo, mille kabeli seinad on dekoreeritud rohkem kui 1200 munga kontidega naabruse surnuaiast. Cerro da Vila Vilamouras asuv muuseum ja arheoloogiline ala näitab sealset asustust tuhandete aastate taha. Pronksiaja kalmed on avastatud Casão viinamarjaistanduses näitavad, et roomlased asustasid ala I sajandil. HilisRooma, visigootide ja mauride kolooniad olid samuti Vilamoura kandis ja igast perioodist on alles huvitavaid jälgi kõigist tsivilatsioonidest. Muuseum on avatud iga päev kella 1013. Odiáxere kirik Maalilises valgete seintega majakestega Odiaxere külas asuv peakirik on üles ehitatud XVIII sajandil, sellel on ilus ukseava punastest kividest ja lihtne interjöör. Altaritel on XVIII