kammivajutiste ja lohkude vaheldumine, kuid sageli esinevad need elemendid nüüd üksikult. Palju on kasutatud pikki, tihti keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid moodustavaid kammivajutisi. Saartel on palju kasutatud lohundeid ja täkkeid. Hilisemas faasis on nõude pinnale hakatud kandma ka tekstiilvajutist. Hilise kammkeraamika killud Tamula asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4188:1545, 1563, 1660, 1695, 1728). 3.Nöörkeraamika 3.1.Nöörkeraamika kultuur Hilisneoliitikumis ilmusid kogu Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopasse uued arheoloogilised kultuurid, mida keraamika järgi nimetatakse nöörkeraamika kultuurideks või lihvitud kivikirveste järgi sõjakirveste või venekirveste kultuurideks. Nöörkeraamika kultuuride ala ulatus Reinist Volgani ning Skandinaavia lõunaosast Alpideni Lääne-Euroopas ja Dnepri keskjooksuni Ida-Euroopas. Sellel alal eristatakse üle paarikümne sarnaste kiviesemete, keraamika ja matmiskommetega kultuuri.
18 HILISNEOLIITILISED KULTUURID EESTIS HILISNEOLIITILINE KAMMKERAAMIKA KULTUUR (ca 3600-1900 ema) Teraviljakasvatuse algus Eestis Eestis hakati maad viljelema enam-vähem samal ajal, kui Lõuna- Skandinaavias. Esimesed andmed kaerast pärinevad 4000 ema, odrast 3900 ema, nisust 3500 ema. Võib-olla toodigi teadmised ja/või seemned näiteks Lõuna-Skandinaaviast või Kesk-Euroopast. Pikad meresõidud olid tollal juba ilmselt tavalised. Asustus Hilisneoliitikumis elati juba kindlalt külade või taludena sellele viitab paks kultuurkiht, samuti asulakohtadelt leitud esemete suur variantiderikkus. Viimane osutab, et kohapeal on tehtud kõikvõimalikke töid ilmselt aasta läbi. Aivar Kriiska on arvanud, et külas oli majapidamisi arvatavasti 2-4 ja külas elas seega 20-50 inimest. Inimeste arv talus on küll siinkohal kalkureeritud lähtuvalt põllumajanduslikest ühiskondadest
Leitud umbes 50 asulakohta, siseveekogude ja ranniku lähedal. Tuntumad Riigiküla Narva jõe ääres, Akali, Tamula jt. Esimesed kindlad tunnusmärgid elamutest. Kergelt maapinda süvendatud vaiehitised Matuseid teada rohkem. Esineb asulakohtadesse matmist, Lääne-Eestis eraldi matusekohad. Hauapanuseid rohkem, sh ehteid, kujukesi, merevaiku, tööriistu, täheldatavad rituaalide jäljed. Haudadesse ei maetud kõiki kogukonna liikmeid Nöörkeraamika Hilisneoliitikumis levinud laial ala Euroopas Eestis algus dateeritud leidude põhjal umbes 3000 eKr, täpne dateering hilisemast perioodist 2500 eKr. Laia leviku tõttu on oletatud, et nöörkeraamika kultuur levis koos inimrühmade liikumisega, samas ei ole ulatuslikku sisserännet Eestis tõestatud Eestis umbes 50 leiukohta, kultuurkiht õhuke, paljude segi teiste perioodidega Matusekohti teada paarkümmend. Matused enamasti kägarasendis, hauapanused, palju tööriistu sh venekirved
Lõplikult jäi soome-ugri keel Eestis peale nn. tüüpilise kammkeraamika perioodil, mis algas meil nähatavasti IV aastatuhande lõpul või III aastatuhande algul e.Kr. Sel ajal tuli Eestisse ida poolt uusi elanikke. Europiidse Kunda kultuuri rahvastiku ning protolaponiididest tulnukate segunemisel mesoliitikumi lõpul ja neoliitikumi varasel jalgul algas soomeugrilaste ühe osa antropoloogilise tüübi muutumine europiidsuse suunas, mis jätkus hilisneoliitikumis uute europiididest siirdlaste jõudmisega Eestisse. Viimased olid nn. venekirveste kultuuri kandjad, kes ilmusid Eestisse III aastatuhande viimasel veerandil. Venekirveste kultuuri asukate keel kuulus indoeuroopa keelte hulka ning need hõimud etendasid olulist osa eelkõige balti rahvaste kujunemisel. Alutaguse tähtsamateks venekirveste kultuuri leiukohtadeks on Sope kalmistu ning Jõuga asulakoht. Võrreldes mitmete teiste Eesti
Subboreaal (50002500 BP) Algab iseloomuliku jalaka osatähtsuse langusega. Tõenäoliselt on põhjuseks paljude tegurite koosmõju: kliima jahenemine, muude ökoloogiliste tingimuste ebasobivaks muutumine ning inimmõju (lehisvihtade varumine ja viljaka mullaga alade ülesharimine). Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Perioodi hilisemas osas väheneb ka teiste laialehiste puude arvukus. Hilisneoliitikumis kujunes nöörkeraamika (sõjakirves- ) kultuur, arenes karjakasvatus ja kõplapõllundus. Avatud kultuurmaad inimasulate ümber said uuteks elupaikadeks paljudele liikidele. Konkurents karjakasvatajate ja metsloomade vahel võis olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul, jõgede ja järvede ääres oli sellel metsaga kaetud territooriumil vähe. Kultuurmaad laienesid aletustehnika kasutamise tõttu. Subboreaali keskpaigas (4000 BP) hakkasid Taani väinad kitsenema ning
annaabi.ee 
