ekskursioonid. Kalvi mõis Kalvi mõis (Pöddes) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas, Virumaal. Mõisa härrastemaja asub Kalvikülas, mis tänapäeval jääb Aseri valda Ida-Virumaal. Mõisa mainiti esimest korda 1485. aastal, kui lossi valdaja Hans Lode lossimaja ja mõisa (Pöddese, tõestuskirjades ka Podwes, Podwis) tuhande marga eest Tallinna piiskopile Simon von der Borchile pantis. Nime Kalvi (Kalf, Kalve) sai mõis selle hilisematelt omanikelt, kui Jürgen Kalf 1551. aasta 24. augustil oma vennale Diedrichile jättis. 18. sajandist kuulus mõis Essenitele, Schoulzidele, Baranoffidele, Lvovskitele ja Schillingitele. Mõisa viimased omanikud olid Schillingid. Mõisa uus peahoone valmis vahetult enne Esimest maailmasõda . Palmse mõis Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark
Raamatutarkust läbi töötades oli keskaja filosoofide Francis Bacon "Uus organon" (1620) ............................................................... 10 asendamatu tööriist aristotellik loogika. Aristotelese loogikatööd olid hilisematelt kirjastajatelt täie õigusega saanud koondnime "Organon" (kr organon `tööriist'). Bacon kahtles, kas aristotellik loogika võib ikka olla tööriist, mis rohkendab teadmisi, ning arvas,
Šariaadi järgi jagunevad inimese teod viide kategooriasse: 1) keelatud; 2) mittesoovitatavad, kuid mitte keelatud; 3) neutraalsed, mille puhul ei ole nende tegemine ega tegemajätmine oluline; 4) head ja Jumala poolt tasutavad; 5) kohustuslikud, mille tegemata jätmine on patt. 13. Rooma õigusajaloo erinevad periodiseeringud. Perioodide üldiseloomustus. Kreeka – eellugu? Vana-Kreeka seadusandjatest teame hilisematelt autoritelt (aristoteles, planton); linnriikide maa, suurim panus hilisemale Euroopale: polis, demokraatlik põhikord, nomos – hüvede õiglane jaotamine, kohut mõistab linn, omaabi taunitav, seadused kehtestab rahvakoosolek. PÕHIPERIOODID RIIGIKORRA JÄRGI 1. 753-510 kuningriik – senat + rahvakoosolekud (hääletusorgan, endamusotsus). Seadustest vähe teada. Arhailine, vormelid, haldasid preestrid 2
toimimine. Õigus pidi vastutama praktilise mõistuse ees. Tavad ja kultus seoti õiguse praktikaga (Romulus korraldas kõigepealt jumalateenistuse, siis andis oma linnale seadused). Roomat ühendas tema mitmekesisuses õigus: fas – püha õigus, ius - õiguskäsk, mos maiorum - isade tava Maaharijate ja kodanike linn omandiõigus 8. Kreeka Vana-Kreeka Seaduseandjatest teame hilisematelt autoritelt (Aristoteles, Platon) o Drakon 650 eKr o Lykurgos Spartas o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud) Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000) suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes
Ja nii viidi see ühele targale ja see tark saatis edasi.. kuni lõpuks jõudis jälle temale, sest kõik saatsid edasi. Lõpuks avastati koos, et jumal on kõige targem. Ja see ostutati viia Delfi oraaklile ja see jumalale annetada- sinna juurde kirjutati ,,ei midagi liigset" ja ,,tunne iseennast". Oli palju neid, kes kirjutasid oma tarkust üles, aga meile pole midagi säilinud. On säilinud vaid fragmente hilisematelt autoritelt. Mõjukamaks on kujunenud Aristotelese koolkond, ta ise elas 4.saj ja tema koolkonna kaudu on palju tõekspidamisi meieni jõudnud. Aristoteles leidis, et arhailise aja väike-aasia ranniku e ioonia filosoofid arutlesid peamiselt selle üle, et millest sai maailm alguse e arche (tähendab ka valitsemist) On ka teine suund- itaalia filosoofia e see, mis levis kreeklaste hulgas lõuna-itaalias. Ioonia filosoofia Thales- pani aluse mileetose koolkonnale, elas 6
9./8. saj.). 12. 11. sajandi katastroofilaine tegi Mükeene perioodi riikidele lõpu: lossid jäeti maha, lineaarkiri kadus käibelt (ainult Küprosel püsis ta veel sajandeid), elanikkonna arvukus ja ühiskonna sotsiaalne kihistatus vähenes drastiliselt ning varem tihedad kontaktid idamaadega kahanesid miinimumini. Kirjalikke allikaid sellest ajast ja järgnevatest sajanditest meil pole, kui mitte arvestada väheseid müüdilaadseid lugusid sootuks hilisematelt antiikautoritelt. Arheoloogilise leiumaterjali tagasihoidlikkus aga maalib pildi toonasest Kreekast kui üsna hõredalt asustatud ja lihtsakoelise ühiskonnakorraldusega maast. Kui Mükeene perioodil oli Kreeka lossid oma materiaalselt kultuurilt täiesti võrreldavad Süüria ja Palestiina keskustega, siis nüüd oli vahe tohutu. Peamise leiumaterjali toonasest Kreekast moodustab abstraktses geomeetrilises stiilis maalitud keraamika (milles eristatakse varasemat protogeomeetrilist
annaabi.ee 
