valikuliselt välja jätta või ajaloost lihtsalt pangale sobimatu ära kustutada. Meie ajastul on oluline ka turvalisuse küsimus. Kas pank on valmis garanteerima, et minu andmed ei satuks kummagi teadmata kolmandale osapoolele ja kas inimesed on valmis usaldama, seda on praegu raske hinnata. Ka ei tunne ma, et säiliks täielikult kindlus selle ees, et pank varasemat infot ikkagi ei säilita ega hilisemaga võrdle või hoopis teistele sarnastele teenusepakkujatele kasumlikkuse eesmärgil maha ei müü. Eks iga uue rakendusega tekib palju küsimusi ja inimesed kardavad, et kasu asemel saadakse pigem kahju ja kuigi hirme sai siinkohal enam välja toodud, siis ühe suure positiivse muutusena näen ma seda, et inimesed hakkavad rohkem läbi mõtlema, et suhtluskeskkonnas avaldatu kujundab neist
Kui ta millestki juba kirjutab, siis ainult seetõttu, et seal kusagil on peidus armastus, mis tähendab valmisolekut surra. Ka Õnnepalu otsib armastust kui surmatungi, kuid erinevalt Tammsaarest ei leia ta seda. Naine kutsub armastuseks soojätkamise iha, mees oma väge kedagi vallutada. Armastada suudaks vaid tõeliselt mehelik (sic!) hermafrodiit. ,,Piiririigis" on selleks jutustuse tinglik adressaat Angelo. Aga teda pole vist olemas. Õnnepalu on hilisemaga tõestanud, et suudab kütkestavat teksti kirjutada igal juhul ja eimillestki. ,,Piiririik" jääb tema saledasse vormi suletud kreedoks, mida loodame, et ikka ja jälle mõni tüdruk mõnes ikka ja jälle Euroopa poole kihutavas rongis ikka ja jälle loeb: ,,Ma reedan oma õnnetu rassi ja müün tema sooja vere rohu magusalt purjutegeva mahla eest!"
Tõepoolest, ,,Piiririigis" on palju seda, mida on taotlenud kõigi aegade stilistid, olgu see siis bon mot, aperçu või midagi muud: jumalik vaimuvälgatus särava lause rüüs. ,,Piiririigist" võib näha, kui kaunilt kulgeb tekst, mida noor andekas autor komponeerib kui oma ainsat meistriteost. Esimese proovimise võlu jääb sõnadele alatiseks külge. Lauseid lõigates immitseb mahla nagu värskest salatist. Õnnepalu on hilisemaga tõestanud, et suudab kütkestavat teksti kirjutada igal juhul ja eimillestki. ,,Piiririik" jääb tema saledasse vormi suletud kreedoks, mida loodame, et ikka ja jälle mõni tüdruk mõnes ikka ja jälle Euroopa poole kihutavas rongis ikka ja jälle loeb: ,,Ma reedan oma õnnetu rassi ja müün tema sooja vere rohu magusalt purjutegeva mahla eest!"
Tõese või väära taju all tuleb siinkohal silmas pidada lausete, mis väljendavad vahetult tajutut, tõesust või väärust. Need oleksid sellised laused nagu näiteks: “Praegu sajab” või “See siin on punane”. Argumenteerides toetub Epikuros kõigi tajude võrdväärsuse eeldusele. Nii pole võimalik ühe meele tajusid teise meele tajudega kummutada, sest nad on erinevate valdkondade tajumused ja üks neist pole vähem taju kui teine. Samuti ei saa varasemat taju hilisemaga kummutada, kuna nad on eelpool toodud põhjendusel võrdse kaaluga. Seesama kehtib ka katsete puhul kummutada ühe vaatleja taju teise vaatleja tajuga – ka see ei ole võimalik, kuna kõik tajud on võrdse kaaluga. Samuti ei saa tajusi kummutada aru, kuna aru enda mõisted pärinevad Epikurose järgi kõik tajudest. Nii jääb Epikurose hinnanagul ainul kaks valikut: kas loobuda tunnetusest taju kaudu – mis Epikurose eelduste alusel tähendaks
Nende inimeste naeruvääristamine polnud julgeoleku ja võimude puhul väga lihtne. Lisaks dissidentlik liikumine tugevneb ka organisatoorselt, tekivad selgelt kitsamad grupid- nt seadusliku kaitse liikumine, inimõiguste kaitse initsiatiivgrupp, inimõiguste komitee. Nende organisatsioonide abil dissidentlik liikumine laienes. 70Ndate algus on aktiivse tegevuse periood. Taustana tuleb arvestada välispoliitilist tegurit- ka see aeg, kui NL-USA suhted on võrreldes varasema ja hilisemaga üsna heal järjel. Kahe riigi suhete soojenemine hoidis NL siseselt tagasi ulatuslikumate repressioonide teostamise. 1975 kirjutati alla Helsingis Eur Julgeoleku ja Koostöönõupidamise lõppaktile, alla kirjutanute hulgas oli ka NL, pärast selle leppe allakirjutamist hakkasid tekkima nn Helsingi grupid, nende eesmärgiks sai inimõigustest kinni pidamise järgimine NL-s ja kõik rikkumised, mis tähele pandi, need
Loodi juurde V Võru polk, Eesti Kommunistlik Ratsaväepolk jne - kokku ühendati Eesti Kommunistlikuks Kütidiviisiks, mida juhtis Leonard Ritt. Sinna kuulus parimatel päevadel kuni 8000 inimest, nii veendnud enamlasi kui ka sundmobiliseeritud inimesi. Juba 1919. a märtsi-aprillis hakkas see kütidiviis lihtsalt laiali jooksma. Erilisest võitlusvõimest selle kütidiviisi puhul rääkida ei saa. Kui enamlaste esimesel võimuperioodil repressioonid küll toimusid, aga need olid hilisemaga võrreldes väga tagasihoidlikud, nüüd Töörahvakommuuni ajal muutusid repressioonid terroriks ja seda ei eitanud ka kommunarid ka ise - kuulutasid välja Punase terrori. Selle teostamisel kuulusid juhtohjad tsekaa kätte. Seal tegutsesid ka revolutsioonilised tribunalid. Vaenlase otsides jäid sõelale väga mitmesugused inimesed. Punase terrori ohritest rääkides tuleb meeles pidada, et Punane terror kestis lühikest aega (dets 1918 kuni 1919 jaanuar)
annaabi.ee 
