küljest lahti ning visati kõrgele õhku. Need jäid sinna, kuhu kukkusid, kuni kõdunesid. Joodi oma esimese vaenlase verd. Kõige kurjemate vaenlaste koljudest tehti ka jooginõusid. Leitud on rohkesti peremärke tamgasid, mida on peetud ka päris kirjaks Usund ja mütoloogia olid arhailisemad kui naabruse hinduism ja zoroastrism, palvleti ülemjumal Tabitit ja tulejumal Agnit. Sküüdi kultuurimõjud ulatusid kuni Hiinani, kuid Sküütiat ja sküüte on alates hilisantiigist kuni kaasajani mainitud ka piltlikult barbaarsuse ja metsikuse kehastajatena. 339. aastal e.Kr taandus sküütide kultuur osaliselt keltide ja sarmaatidele. Sküüdi päritolu on legendides või hüpoteesides oletatud ka anglosakside, kasahhide, jakuutide, pustude, piktide, türklaste jt puhul.
Teaduste alged sugenevad Vana- Ida sivilisatsioonides ( babüloonia-assüüruia kultuur, Egiptus). Teaduse eristus müüdist kui põhjusi ja üldsisi seoseid otsiv taotlus. Idamaade astronoomia-, matematika,- meditsiini ja teaisi teadmisi süstematiseeriti ning arendati Kreekas. Neljandal sajandil enne meie ajaarvamist hakkas Kreekas kujunema filosoofi ja teadlase kutseala. Umbes samal ajal aksiomaatiliseks teaduseks kujunenud geomeetri oli uue ratsionalisteliku maailmakäsitluse aluseks. Hilisantiigist renessansini domineeris teaduses spekulatiivne, natuurfilosoofial põhinev looduse-ja inimesekäsitus. Nüüdistähenduseses teadus sai alguse 17. Sajandil , kui levisid eksperimendil põhinev meetod, matemaatika rakendamine ja analüütiline maailmakäsitus. Masinatootmise tekkides sai teaduse tootmist aktiivselt suunavaks teadusteguriks, teaduste ideoloogial hakkasid määrama täppis-ja loodusteadused ning nende maailmapildi taotlused tuginesid rakendusteadused. Teadusliku
Maalt linna kolinud naistest said prostituudid. Näitlejad , muusikud ja teised lõbustajad Roomas koguaeg antiikaja vältel ihaldatud, samas ka halvustatud. Naistööliste vooruseks peeti usinust ja tagasihoidlikkust. Kirikuemad Kirikuemad olid naisaskeedid, kes asutasid Rooma, Petlemma ja Jeruusalemma kloostriühendusi. Naiskloostrid tekkisid varem kui meestekloostrid. Kloostri päevakavas oli palvetamine, pühakirjade uurimine, käsikirjade kopeerimine ja palju muid. Vallaline naine oli hilisantiigist alates sotsiaalselt tunnustatud isik.Elades vooruslikku ja neitsilikku elu, vabanes naine oma naiseksolemisest ja sai vaimult mehe sarnaseks. Usk andis naisele võimaluse oma riituste loomiseks ja alternatiivkultuuri arendamiseks. See oli "põgenemine" argipäevast pidupäeva. Naised võtsid innukalt osa hilisanteegi vaimsetest kõnelustest nii kristlikes kui ka paganlikes ringkondades. Naised valisid ristiusu kergemini kui mehed.
kahe sajandi Euroopa visuaalkultuuri: "teravkaari ja gooti ornamentikat kasutati arhitektuuri kõrval kõikjal, alates lusikatest ja lõpetades kingadega". Raamatu põhiteemad gootika kui: *uus nägemus ruumist ja ajast *uus nägemus Jumalast *uus nägemus loodusest *uus nägemus iseendast HANS BELTING (sünd.1935) ,,Pilt ja kultus: piltide ajalugu enne kunsti ajastut" (1990) Uurimus religioossete piltide funktsioonist Euroopa kultuuris hilisantiigist renessansini (ca 5001500). Rõhutab piltide kultuslikku tähendust uusajaeelsed pildid ei kuulunud mitte kunsti, vaid kultusse valda. Keskendub ikoonikunstile, erinevatele arengutele Läänes ja Idas, ikonoklastiale ja ikonoduuliale. Kritiseerib traditsioonilist kunstiajalugu, mis ei suuda adekvaatselt uurida pilte enne kunsti-kategooria sündi uusajal JEAN-CLAUDE SCHMITT (sünd.1946)
riikide konglomeraadiga, mis küll üksteisest kuulda ei tahtnud, mis aga oma geograafilise läheduse tõttu, moodustasid nad ühise poliitilise toimimisruumi. Sarnane sotsiaalajalugu, majandusajalugu ja sotsiaaletniliste protsesside ajalugu. Nende ajalugu ei saa eraldi käsitleda. See on siis geograafiline pool. Kui me räägime keskajast, siis keskajana käsitletakse perioodi, mis ulatub hilisantiigist Lääne-Rooma lõpust kuni Suurte maadeavastuste alguseni. Eesti ajaloo kontekstis on 500 puhas arheoloogiline rauaaeg. Perioodi Eesti keskaeg alustatakse aastaga 1200 ja lõpetatakse Liivi sõjaga, ehk siis perioodiga, kui need keskaegsed riigid Eestis likvideeriti (1550). Pole sünkroonis Euroopa keskajaga. Tuleb meeles pidada, et Liivimaa keskaeg pole sünkroonis Lääne- Euroopa keskajaga. Nimedest. Tervikuna seda maad, mis vastab tänapäeva Eestile ja Lätile, nimetati Liivimaaks
annaabi.ee 
