looduslikke varjekohti või ehitab maapinnale rohust ja samblast pesi. Rannaniitudel võib ta oma kodu rajada ka lihtsalt kivide alla. Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Nagu kõiki hiiri, iseloomustab ka Niidu-uruhiirt suur järglaskond ja pikk sigimisperiood, mis kestab märtsist novembrini. Selle aja jooksul sünnitab emashiir 3...5 korda, tuues korraga ilmale 3...8 poega. Hiirepojad on sündides ilma karvadeta ja pimedad, nende silmad avanevad 9...10. elupäeval. Ema toidab poegi piimaga umbes 2 nädalat, pojad iseseisvuvad ja saavutavad suguküpsuse 7 nädala vanuselt. Niidu-uruhiire eluiga on lühike - looduses on see keskmiselt 1,5 aastat, väga heades tingimustes 3 aastat. Looduses on uruhiirtel palju vaelasi - kärplased nagu nirgid, kärbid ja tuhkrud, väiksemad kiskjad nagu rebased, röövlinnud - kullid ja kakud, ning isegi metssead. Seoses sellega on
Vaenlasi on mets-karihiirel päris lugematu hulk, sest sisuliselt kõik kiskjalised imetajad ja röövlinnud võtavad neid tabamise korral saagiks Huvitavaid tähelepanekuid: · Noored isendid on ebaproportsionaalselt suure peaga. · Märgates samast soost liigikaaslast, tõusevad karihiired tagakäppadele ning võivad alustada tagaajamist, mille eesmärk on sissetungijat hammustada ja lüüa. · Näljasurm saabub umbes 11-tunnise söömata oleku järel. · Hiirepojad moodustavad emahiire järel vahvaid "hiireronge", mil iga järgnev hoiab reas eelmise saba omal suus. Niimoodi saab eksimatult ema järel püsida. KOKKUVÕTE Karihiired ning nende elutsemine on väga tähtis meie põldude ning niitude ökoloogilisele tasakaalule. Karihiirte positiivne mõju ilmneb selgrootute arvukuse reguleerimisega ning olles ise toiduks niitudel või nende läheduses elutsevatele kiskjatele.
Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad juttselg-hiired hulgaliselt ka hoonetesse tungida. Nagu kõik hiired, on ka juttselg-hiir viljakas loom, kes poegib suve jooksul 3...4 korda. Sigimisperiood algab juba aprillis ja võib lõppeda alles oktoobris. Korraga tuuakse ilmale 3...9, isegi kuni 11 poega, kes sündides on paljad ja armetud ning kaaluvad kõigest paar grammi. Hiirepojad kasvavad kiiresti ning nende silmad avanevad 10...12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt ning see tähendab seda, et kevadel sündinud toovad enda pojad ilmale juba samal suvel. Heades tingimustes võib juttselg-hiir elada maksimaalselt 4 aastat vanaks. Vaenlastest hiirtel puudus ei tule - hiiri püüavad nii nirgid, kärbid, tuhkrud ja rebased kui ka metssead, kullid ja kakud.
kõike kättesaadavat, kippudes eriti tihti inimeste toidutagavarade kallale, tihti toitub koduhiir ka igasugustest jäätmetest. Koduhiirt iseloomustab ülisuur sigivus - soodsates tingimustes, näiteks majades, kus on parajalt soe ja toitu külluses, võib emahiir ilmale tuua kuni 8 pesakonda poegi aastas. Looduses sigib ta vaid suvekuudel, aprillist oktoobrini ja siis on pesakondade arv 2...3. Iga kord sünnitab ta 3...8 poega, kuid on teateid ka 21-liikmelisest järglaskonnast. Hiirepojad on sündides paljad ja väga abitud ning kaaluvad alla 1 g. Nende silmad lähevad lahti 12...15 elupäeval ning selleks ajaks on nad juba ka karvadega kaetud. Poegi toidetakse piimaga umbes 18 päeva ning noored saavad suguküpseks vähem kui 2 kuu vanuselt. Koduhiire elu on täis ohte: inimese seatud lõksud ja kassid. Sellepärast on ka hiirte eluiga lühike - tihti on see vaid 3 kuud, igal juhul mitte üle 2 aasta. Inimene peab koduhiirt peamiselt vaid kahjuriks, kes reostab ja
Kõige rohkem eraldavad õhku hapnikku troopilised vihmametsad, ent neid jääb üha vähemaks. Selle tulemusena väheneb atmosfääri lisanduva hapniku hulk, süsihappegaasi hulk aga kasvab. Hapnikuvaeguse probleem muutub aina aktuaalsemaks, sest see mõjutab otseselt eluprotsesse. Ameerika teadlaste katsed hoida tiineid hiiri erineva hapnikusisaldusega õhus andsid sokeerivaid tulemusi. Väiksema hapnikusisalduse puhul kui on tavalises õhus, sündisid ajudeta hiirepojad, hapnikusisalduse edasine vähendamine põhjustas lausa ilma peata isendite sündi. Hapnikusisalduse langus praeguselt 21%-lt kuni 16%-ni põhjustaks eeldatavalt imetajate või isegi kogu loomariigi väljasuremist. (Hergi Karik, 1991) Kõdunemine Kõdunemine on energia eraldumisega kulgev protsess. Soojushulk, mis siin eraldub, on märksa väiksem kui põlemisel või hingamisel. Mõnikord võib eralduda nii palju soojust, et heinad süttivad iseenesest.
Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad juttselg-hiired hulgaliselt ka hoonetesse tungida. Nagu kõik hiired, on ka juttselg-hiir viljakas loom, kes poegib suve jooksul 3...4 korda. Sigimisperiood algab juba aprillis ja võib lõppeda alles oktoobris. Korraga tuuakse ilmale 3...9, isegi kuni 11 poega, kes sündides on paljad ja armetud ning kaaluvad kõigest paar grammi. Hiirepojad kasvavad kiiresti ning nende silmad avanevad 10...12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt ning see tähendab seda, et kevadel sündinud toovad enda pojad ilmale juba samal suvel. Heades tingimustes võib juttselg-hiir elada maksimaalselt 4 aastat vanaks. Vaenlastest hiirtel puudus ei tule - hiiri püüavad nii nirgid, kärbid, tuhkrud ja rebased kui ka metssead, kullid ja kakud. Pisihiir
Jahiretk võib alata. Kaks kilomeetrit ööga. Mõõdukal sammul liikudes asub ta kontrollima rohudzungli asukate peamisi liikumisradasid, peatub siin-seal, et kuulatada, kuidas mõni sitikas lehte järab või suur ja lihav ööliblikas tiibu vuristades ennast soojendab. Kui kevadel tuli leppida vihmaussidega, siis hiljem hakkasid lehelindude, punarindade ja kiurude pesad värskete munadega täituma, hiirepesadesse siginesid pimedad ja magusad hiirepojad ning hämariku saabudes ilmusid rohudzunglitesse tuhatjalgade, konnade, liimukate ning jooksikute näljased hordid. Kõik nad olid omamoodi maitsvad. Pimedas pole silmadest suuremat abi, seepärast juhindub siilivana lõhnadest, häältest ja omaenda rikkalikest elukogemustest. Viimasel ajal on ta märganud, et jooksikuid jääb vähemaks, seevastu loivab üha sagedamini ringi ööliblikate röövikuid. See tähendab, et kätte on jõudmas ööliblikate hooaeg
Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad juttselg-hiired hulgaliselt ka hoonetesse tungida. Nagu kõik hiired, on ka juttselg-hiir viljakas loom, kes poegib suve jooksul 3...4 korda. Sigimisperiood algab juba aprillis ja võib lõppeda alles oktoobris. Korraga tuuakse ilmale 3... 9, isegi kuni 11 poega, kes sündides on paljad ja armetud ning kaaluvad kõigest paar grammi. Hiirepojad kasvavad kiiresti ning nende silmad avanevad 10...12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt ning see tähendab seda, et kevadel sündinud toovad enda pojad ilmale juba samal suvel. Heades tingimustes võib juttselg-hiir elada maksimaalselt 4 aastat vanaks. 35
nende stressitase oli kõrgem kui mitte-neofoobsetel. Toksoplasmosisega nakatunud isendid ei karda hirmu (Arvatakse et see parasiit 1/3 inimeste ajus). Ontogenees ehk isendi arenemine on üksiku isendi areng organismi tekkest küpsemiseni. Hirm avaldub ka ontogeneesis ja see oleneb millises arengufaasis organism juba on. 7 päevaste hiirepoegadega tehti katse neile valu tehes ja isaroti näitamisel, aga hiirepojad eriti ei reageerinud; 4nädalaste hiirtega tehti sama, valu nad ikka ei tundnud aga isaroti näitamisel nad taandusid. Mida vanemaks saab loom, seda rohke hirmu teadvustab. · Õpitavad ja kaasasündinud hirmureaktsioonid Kaasasündinud: 1) Närilistel reaktsioon kassi lõhnale 2)Inimestel hirm roomavate objektide ees 3)Neofoobia 4)Kõrgusekartus 5) Vali müra
annaabi.ee 
