Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo. Avaldanud lasteluulet, proosat, näidendeid. Luulekogud · "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev" Lasteraamatud · "Illi ja Pisi-täts" (1924) · "Jõuluõhtu" (1925) · "Üle Atlandi" (1929) · "Jahimees Juss" · "Karjapoiss Juks" · "Kuidas elas Kärdi Kusti" · "Hiirepere" · "Miisi seiklused" · "Muna" · "Õhupallid" Laulud · "Minu valge hani" · "Üle lume lagedale" · "Üks mehike elutseb männikus" Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk; 15. august 1875 Abja 9. jaanuar 1947 Tallinn) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.. följetonist ja prosaist, kirjandus- ja teatrikriitik, eesti koomiksi looja. Tuntud kaasaegsete seas kui oma terava keele pärast kardetav, avara silmaringiga ja paljureisinud härrasmees.
· J. Oro luuletustes on lapsi köitev joon on dünaamilisus, ka värsside pildilisus neid lugedes saab manada silme ette teemakohase pildi, õigemini tekib see iseenesest. · J. Oro jõululaulud on saanud rahvaliku traditsionaali tähenduse. · Raamatukaante vahele jõudis lastelüürika alles 1967.a. pealkirjaga "Hiir rätsepaks". · Luuletuste kõrval on J. Oro kirjutanud palju värsslugusid, nt "Väikese Jässi imelik õhusõit" (1925), "Hiirepere" (1928), "Jahimees Juss" (1937). o Kunstilist taset ei saa pidada kõrgeks, pigem kergekaalulised, mõnikord ka sisuliselt vähe läbi mõeldud, nagu näiteks Jussi lugu, kes tahab metsas kõik loomad maha põmmutada. · Tähelepanuväärne on lasteproosa. Seda on ilmunud eriraamatuina "Taeva-Kääbus" (1922), "Must kukk ja kirju kana" (1935), "Muna" (1938) jt, kuid suurem osa on jäänud perioodikasse.
lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele. · Luulekogud: o "Ööpäev" (1921) o "Meie kevad" (1922) o "Tahkuna" (1926) o "Aegna" (1929) o "Minu päev" · Lasteraamatud: o "Illi ja Pisi-täts" (1924) o "Jõuluõhtu" (1925) o "Üle Atlandi" (1929) o "Jahimees Juss" o "Karjapoiss Juks" o "Kuidas elas Kärdi Kusti" o "Hiirepere" o "Miisi seiklused" o "Muna" o "Õhupallid" Tema lastelauludest on suur osa määratud õige väikestele mudilastele: neis antakse edasi paari reaga pisisündmus või tegevuse kirjeldus igapäeva elus. Valdavalt on lasteluule aineks aastaaegade kõikvõimaliku varjundid. Laste looduslüürika on vaieldamatult J.Oro üks tugevamaid külgi. Tal on vähem lapsepärast lallitamist ning riimimisrõõmu, aga samas mitmekesisem tundeskaala.
Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane; Linnuke; Varane Kuldnokk: Talvehommik: Mängulalul:Talispordilaul; Poitse laul; Talvehommik; Hiir rätsepaks Värsslood: Hiir rätsepaks; Väikese Jassi imelik õhusõit; Hiirepere; Kool neegrite maal: Jahimees Juss; Karjapoiss Juks; Aastaajad Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts; Tillu Illi liblikat püüdmas; Kajakad karil; Aino ja Linda; Hilp-Silbi nelipühakook; Tuul;Mardiõhtu sahvris Mitmekesine ja mahukas looming E.Enno ja J.Oro looming laialipillutuna perioodikas. PROOSA 20.30 lastekirjanduse mahukaim ja sisukaim põhiliik Jaan Lattik ,,Meie noored" jutud ,,Noorte soovid"; ,,Esimene armastus", ,,Kui meil veel püksa ei olnud",
unistajalik, empaatiline, soe,luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ (esmatrükk 1957), „Puder“ (hiiretips läks…); „Juss oli väike peremees“; „Uisutajad“ (väljas talv ja tore jää…) Julius Oro: kogud «Hiir rätsepaks» (1967) ning «Laps ja kuu» (2001),teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed, lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus,luuletustele lisaks värsslood: „Jahimees Juss“, „Hiirepere“, „Hiir rätsepaks“ 1940-1980ndate lasteluule põhiautorid (3 põlvkonda). VANEM PÕLKOND (1940-50ndad) 1.Felix Kotta: pikemad värsslood loomadest ja lindudest (“Vaat, mis juhtus”, 1951 “Tublid loomad”, 1952) 2. Kersti Merilaas: kogud „Kallis kodu“ (1944); „Kui vanaema noor oli“ (1983) 3. Ralf Parve: õpetlik, pioneeriluule, koolielu. Kogud „Meie maja poisid“, „Lõbusad värsid“, „Tahan ruttu kasvada“, „Tuul puhub lippudes“, „Väike John“
annaabi.ee 
