menüüsse ,,Avaleht". Pealkirjalaadide kasutamine hõlbustab tööd Selle osa pealkiri (,,Pealkirjalaadide kasutamine hõlbustab tööd") näeb välja nagu muudki selle dokumendi pealkirjad, aga sellest pole niipalju kasu. Selle vormindamiseks on kasutatud fondisätteid (font, suurus ja värv), samal ajal kui teised pealkirjad on vormindatud pealkirjalaadi (täpsemalt laadi Pealkiri 1) abil. Kas näete väikest kolmnurka, kui hoiate hiirekursorit nende pealkirjade kohal? Saate ahendada ja laiendada kõike, mis pealkirja alla kuulub, see on nagu liigendus. Aga see pealkiri ei tööta. Nüüd parandagem see viga. Proovige järele. Rakendage laad Pealkiri 1. 1 Viige oma kursor ülalkuvatavale pealkirjale (,,Pealkirjalaadide kasutamine hõlbustab tööd"), kuid ärge valige midagi. 2
Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada . Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad.
Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui 1 http://www.annaabi.ee/Arvuti-kahjulikkus-tervisele-o.html 2 http://www.ti.ee/index.php?article_id=1390&page=349&action=article& Tööinspektsioon 2008 sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada. Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad
kopeerida ja kleepida teksti nii dokumendi siseselt kui ka erinevate dokumentide vahel. Programmi WordPad avamiseks klõpsake nuppu Start , klõpsake käsku Kõik programmid, klõpsake suvandit Tarvikud ja seejärel programmi WordPad. Programmi WordPad aknas on neli põhiosa. Tööriistariba. Tööriistariba sisaldab nuppe põhikäskudeks, kaasa arvatud salvestamine ja printimine. Nupu funktsiooni kohta lisateabe saamiseks hoidke hiirekursorit sellel. Kuvatakse hüpik, mis näitab nupu funktsiooni. Vorminguriba. Vorminguriba sisaldab nuppe, mida saate kasutada oma dokumendi teksti vormindamiseks. Näiteks on teil võimalus valida oma teksti fonti, värvi ja joondust. Joonlaud. Kasutage joonlauda, et kontrollida oma dokumendi teksti paigutust ja asukohta. Dokumendi ala. See on koht, kus te tipite oma dokumenti, muudate teksti ja kasutate vormindamist. Teksti valimine:
tuleb näidata järgmised pildi omadused: · laius (ingl. k. width) · kõrgus (ingl. k. heigth) · värviskeem: RGB (värviline) või Grayscale (mustvalge) · taust: taustavärv, valge värv, läbipaistev, joonistusvärv Kõige tavalisemalt valitakse nii nagu toodud dialoogis on tehtud. Pintsel ja joonistusvärv Kõige loomulikum joonistusvahend on ilmselt pintsel. Valides programmiaknast pintsli saate hiire vasakut nuppu all hoides ning samal ajal hiirekursorit üle pildi liigutades maha jätta joone. Gimpi pintsel peaks käituma nii nagu tavaline pintselgi. Näiteks, kui ühe koha peal rohkesti pintseldada, siis muutub värv tugevamaks; kui vedada ühtlase tõmbega värvi võtmata üle lõuendi, siis muutub värv järjest nõrgemaks kuni kaob. Lisaks saab pintseldada nii, et allolev jääb erineval määral läbi paistma. Joonistamisvärv on see, mida kasutatakse pintseldamisel. Joonistusvärvi saab valida värvivaliku
o On Face: Sinine On Face määrab kindlaks punkti, mis on esiküljel. Kuigi algselt punktjäreldus võib On Face tegutseda kui tasapinnaline, kasutades lukustust 3.2 Järelduse julgustamine Mõnikord ei pruugi vajalik järeldus ise ilmuda või valib SketchUp seadistuse vale geomeetria järgi. Sellistel juhtudel saab vastava seadistuse võimalusi suurendada, hoides ajutiselt hiirekursorit selle ala kohal, millest sa tahad SketchUp-i järeldusi tegevat. Kui ToolTip ilmub, SketchUp lühiajaliselt seab selle seadistuse sinu järgneva joonistuse jaoks tähtsamaks. Näiteks, et julgustada SketchUp-i tekitama teisega sarnast joont, paralleeli, joont: 1. loo ristküliku kaks esimest külge, kus esimene äär on paralleelne punase teljega 2. klõpsa kolmanda külje alguspunktil ja liiguta joone tööriista nagu sa tõmbaksid
valikust Määratle uus täpp (Define New Bullet). Täiendavalt vt nummer- datud loetelu. Nummerdatud loetelu (Numbering) Avanevas dialoogaknas Numberloenditeek (Numbering Library) saab valida numberloenditeegist sobiva numbrivormingu, milles on määratletud fondid, joondused jne. Hoides hiirekursorit numbriloendil, saab teada nummerduse joonduse. Valikus Viimati kasutatud numbrivormingud (Recently Used Number Formats) paiknevad kasuta- ja poolt varem kasutatud nummerdused (vasakul on kõige hiljem kasutatud loend). Allpool:
annaabi.ee 
