pesakonnas on tavaliselt 1-2 (harva kuni 5) abitut poega. 7. Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. imetatakse poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult isesesvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib viiekümne aastani. 8. Koht õkosüsteemis Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. 9. Ohustatus ja kaitse Jaht on lubatud varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 30. septembrini ning varitsus- ja hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini. 3 Foto pruunkaru bio.edu.ee/loomad/ 4
Toitumine: Taimtoiduline, kuid talvel ning toidu vähesuse korral sööb ka loomset toitu. Pilliroog, järvekõrkjas, tarnad, hundinui, limused. Sigimine; Monogaamne. Sigimine algab kui veekogud jääast vabanevad ning kestab kuni sügiseste külmade saabumiseni. Suve kestel poegivad 2-3 korda. Poegade arv 7-9. Tiinus 25-26päeva. Probleemid: ei tekita probleeme.. vist liiga väike selleks. Lubatud jahiviisid ja aeg: mõrra, piirdevõrgu ja püünirauaga või varitsus- ja hiilimisjahina 1.okt-28.veeb. Ei kütita eriti, ei oma väärtust. Kobras (Castor fiber) Selts: närilised Sugukond: kobraslased Välimus: 20-35kg, Euroopa suurim näriline. 2 pikka oranzi lõikehammast. Hambaid 20. Tihe ja pehme tugev nahk. Väga tihe ning pehme aluskarv ja karmim ning pikem pealiskarv. Märgumatu karvastik. Saba on lai ja soomustega kaetud. Tagavarvaste vahel on ujunahk. Omapärane on tagajala teise varba lõhestunud küüs, mis toimib kammina: karvadest parasiitide välja kammimine
Imetatakse poegi 4...5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib viiekümne aastani. Koht Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. ökosüsteemis Ohustatus ja Jaht on lubatud varitsus või hiilimisjahina 1. augustist 30. septembrini ning varitsus ja kaitse hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini. SÜSTEMAATIKA Pruunkaru kuulub imetajate klassi kiskjaliste seltsi karulaste sugukonna karu perekonda. Pruunkarule kõige lähem sugulasliik on põhjapoolse levikuga, suurem ja valge karvastikuga jääkaru. ANATOOMIA JA MORFOLOOGIA
ohutusse kohta (Lember, 2007). 7. KOBRASTE VAENLASED 9 Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata. Kobrast on lubatud jahtida mõrra, piirdevõrgu, ulukit kohe surmava püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina ning urukoeraga 1. septembrist 15. aprillini. Koprad tunnevad end kõige paremini vees, seetõttu loovad nad paisude abil üleujutatud alasid, et toidule lihtsamalt ligi pääseda. Üksiti kaitseb üleujutus kopra pesaurgude ja -kuhilate sissepääse röövlite ja talvepakase eest (Järva, 2011). 8. KOBRASTE LEVIK 10 Kobras on Eestis levinud kõikjal. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu
See ongi selle liigi, küllaltki hõre, populatsioonitihedus. Seisund. Kuigi, neid on vähe hinnatakse nende seisundit suhteliselt heaks, sest, populatsioonilained on küllaltki stabilised ning selletõttu hinnatakse ka kobraste seisundit stabiilseks. Stabiilsust näitab ka see, kobrast on lubatud küttida. 10 Kobrast on lubatud jahtida mõrra, piirdevõrgu, ulukit kohe surmava püünisraua või varitsus- ja hiilimisjahina ning urukoeraga 1. septembrist 15. aprillini. Siiski on kobrast raske tabada, sest olles vaenlast märganud, annab ta sellest teistele märku tugeva sabaöögiga vastu vett. See aitab vältida kobrastele ootamatut olukorda. Tervislik seisund. Tervislik seisund on küllaltki hea. Eestis pole avastatud kobrastel haigusi. Samuti ei ole koprad peremeesorganismiks nakkavatele haigustele. Koprad surevadki tavaliselt kas loomulikku surma, jahi käigus või satuvad kellelegi toiduks.
annaabi.ee 
