Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Chephreni püramiid Chephreni sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab "elav kuju"
rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel, ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab (valitseja) "elav kuju". Alles hiljem panid
tugevate ja ilusate plaatidega. Nende jaoks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Vaaraode ajal valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes, ja kui uskuda mõningaid allkaid, siis nende lehtkullast kattega tippude sära pimestas silmi. Tänapäeval pole püramiididel kullast jälgegi, minema on veetud valged kividki. Sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju Chephreni sfinks. Karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast laskis vaarao Hafra valmistada lõvi keha ja inimese näoga monumendi. Arvatakse, et sfinksi näojooned kujutasid üsna tõetruult päikesejumalat kehastanud vaaraod. Aegade jooksul on sfinks tugevasti kannatada saanud: kaduma on läinud peakate võimusümboli kobra kujutisega ning habe. Nägugi püüdsid moslemitest usufanaatikud rikkuda, mamelukid kasutasid seda isegi sihtmärgiks suurtükkidest laskmisel. Liiv on
saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Kujutav kunst on ka skulptuurikunst. Egiptuses rajati uhkeid sfinkse. Sfinks on valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Chephreni püramiidi lähedusesasub kaljust väljaraiutud hiiglakuju Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Joonis 10. Luxori templi sfinksid 11 Kokkuvõte Käsitledes Vana-Egiptuse kultuuri ja religiooni sain teada palju uusi ja põnevaid asju selle kultuuri kohta. Tean peamisi jumalaid, nagu päikesejumal Ra, taevajumal Horost, viljakuse
Sfinksi juurde on steele püstitanud paljud vaaraod ja ilmselt käidi siin ka palverännakul.( Maailma imed 1998:126-127) Sfinksi näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasid sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi oli sfinks valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh, see tähendab (valitseja) "elav-kuju." Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased nimetavad seda hiiglakuju "õuduse isaks." Heledas kuupaistes tekkiv varjude mäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Maailmas pole sfinksist suuremat kuju. Sfinks on maailma suurim skulptuur ja ka maailma suurim raidkuju.( Kinggi 1996:32) Peale saja-aastast uurimist tegid egüptoloogid kindlaks kuju tõelise nime-Horemahet, ehk "Hor horisondil". Hor tähendas jumalaks saanud valitsejat ja horisont kohta, kus see valitseja pärast surma päikesejumalaga ühineb. Täielikult tähendas nimi seega "Hafra elav kuju".
kindlustada Nuubia alustamist, laskis Ramses II ehitada Nuubia piirile nii kindlusi kui templeid ). Tempel on tervikuna ( sügavus 63 m ) kaljusse raiutud. Selle kompositsioonis on lähtutud Egiptuses väljakujunenud kavatisest: püloon - sammasõu - hüpostüülsaal - pühamu. Dekooris aga eelkõige Ramses II isikust ( mitte ilmaasjata polnud ta hüüdnimeks Ramses Suur ). Templi sissekäik kujutab endast kaljusse raiutud pülooni esiseina, selle ees istub neli kahekümnemeetrist Ramses II hiiglakuju, mille jalgade ees võrdlusena väike inimfiguur. Mastaapide vastandamisega on taas saavutatud jõuline mõjuvus. Ka sisekujunduses domineerib Ramses II isik - esimese ruumi ( tinglikult sammasõue ) lage kandvate piilarite ees on seisvad vaarao hiiglakujd, templiruumide seinad on kaetud stseenidega Ramses II võidukatest lahingutest. Templi sügavuses asuvas pühamus aga on jumalate Amoni, Ptahni ja Ra - Harathe kujude kõrval ka vaarao Ramses II kuju. Templi
monumendi vanaduse muudab ta kauniduse õitseajaks. Kes on aga maha kiskunud kaks raidkujude rida? Kes on nisid tühjaks jätnud? Kes on keskmise portaali keskele raiunud selle uue teravkaarevärdja? Kes on julgenud sinna asetada Biscornette'i arabeskide kõrvale selle labase, raskepärase ukse Louis XV stiilis puunikerdustega? Inimesed, arhitektid, meie aja kunstnikud. Ja kiriku sisemusse astudes --- kes on maha tõuganud selle püha Christophe'i hiiglakuju, mis raidkujude seas niisama kuulus oli kui Justiitspalee suursaal teiste saa-Iide hulgas, Strassburgi katedraali torn teiste tornide seas? Kes on siit toorelt ära_koristanud need musttuhat puust, marmorist, kullast, hõbedast, vasest, isegi vahast kuju, mis kujutasid mehi, naisi, lapsi, kuningaid, piiskoppe, sandarmeid, küll põlvili, küll püsti, küll ratsa, kõigis kiriku löövi ja koori sambavahedes? Igatahes mitte aeg.