mittetsütotsiidsetele viirustele (pesti- ja retroviirused). Need viirused ei põhjusta raku surma ja raku proteiinide sünteesi pidurdumist. Tsütopaatiline efekt Viiruse tsütopatogeense toime tagajärjel tekib rakus tsütopaatiline efekt. Tsütopaatiline efekt on nähtav väljaspool organismi kultiveeritavas rakukultuuris. Viirusega nakatatud rakkudes toimub spetsiifiline morfoloogiline destruktsioon ja funktsionaalne patoloogia. Polünukleaarsed hiidrakud (süntsüütiumid) on iseloomulikud paramüksoviirustele. Rakus tekib spetsiifiline TPE. Liituvate rakkude arv ja süntsüütiumide arv sõltub mitmesugustest teguritest nagu infitseerivate virionide arv, valgu süntees, temperatuur ja keskkonna pH. Multinukleaarseid süntsüütiumeid põhjustab hobuste morbilliviirus. Hobuste morbilliviirusinfektsiooni puhul tekib interstinaalne (koldeline) kopsupõletik, mida iseloomustab alveolaarepiteeli kahjustused, kus moodustuvad mitmetuumalised
sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi (mononukleaarne fagotsütaarne süsteem) Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem · Kaitsesüsteem koosneb fagotsütoosivõimelistest rakkudest Vere monotsüüdid Sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid) Võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid Närvikoe mikrogliiarakud Vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid Maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud Kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud · Rohke tsütoplasmaga ovoidsed rakud. Tuum asetseb rakus ekstsentriliselt, kromatiin paikneb sageli radiaalsete känkudena - "kodartuum" · Tsütoplasma on kõrge RNA sisalduse tõttu basofiilne. GER - ergastoplasma
õhukeseseinalised, seroosse sisuga villikesed Mõne päeva jooksul muutub villikeste sisu häguseks, kuivab ja moodustab kooriku, Koorikud irduvad 23 nädala pärast Diagnostika Põhineb anamneesil ja kliinilisel leiul lööbe algus peanahalt polümorfne tsentripetaalne paigutus Tsütoloogia ja mikroskoopia ei võimalda eristada HSVst Ak määramine, PCR Nahabiopsia pole näidustatud Epidermiserakkudes balloneeruv degeneratsioon, hulgituumsed hiidrakud Diferentsiaaldiagnostika Dissemineeritud vöötohatis Herpeetiline ekseem Urticaria papulata Teised viiruseksanteemid (Coxsackie, ECHO) Ravi Sümptomaatiline antihistamiinikumid paratsetamool Antibiootikumid sekundaarse bakterinfektsiooni korral Raskekujuline infektsioon süsteemselt atsükloviir ( po 20 mg/kg 4x p) 7 päeva ( iv 10 mg/kg 3 x p) Lokaalselt tsinkloksuti, aniliinvärvid Profülaktikaks elusvaktsiin (nt USAs)
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik.
tunnuseid. Neil on kontraktiilsed filamendid, tekivad nt. haava paranemise käigus (aitavad haava kokku tõmmata) Makrofaagid suhteliselt suured ebakorrapärase kontuurjoonega rakud, moodustuvad monotsüütidest,koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide süsteemi. Mononukleaarne fagotsütaarne süsteem vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid, närvikoe mikrogliiarakud, vereloomeorganite makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kuppferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid Plasmarakud tekivad lümfotsüütidest, tuum pole tsentris, toodavad antikehasid(immunoglobuliine) Nuumrakud e. koebasofiilid sisaldavad suuri sõmeraid, osalevad põletiku- ja allergilistel reaktsiooonidel Rasvarakud e. lipotsüüdid Valge ja pruun rasvkude enamik rasvkude on valge. Pruun esineb vastsündinul
6. Eksokriinsete sekretsiooni tüübi alusel a) merokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht praktiliselt ei muutu b) apokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht väheneb c) holokriinsed - mitmekihise lõpposa pindmise kihi rakud lähevad tervikuna sekreedi koostisesse 1. Mononukleaarsete fagotsüütide süsteem Makrofaagid – pärit monotsüütidest, võivad omada rohkem kui 1 tuuma. Esineb vere monotsüüdid, histiotsüüte (sidekoe makrofaagid), võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid (pidev ümberehitus). närvikoes mikrogliiarakud, vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid) makrofaagid, maksa sinusoidides paiknevad Kupfferi rakud, kopsu- ja peritoneaalmakrofaagid. Makrofaagide peamiseks ülesandeks on fagotsüteerimine (surnud rakkude eemaldamine koest), adaptiivne immuunsus (toodavad monokiine – ensüüme, komplementeeritud valke), lihaskoe regeneratsioon. 2. Retikulaarne sidekude
Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood. paljudes organites mikrostrooma. Mononukleaarse fagotsütaarse süsteemi mood. vere monotsüüdid, sidekoe makrofaagid (histiotsüüdid), vereloomeorganite makrofaagid, Kupfferi rakud, võõrkeha ümbritsevad hiidrakud, osteoklastid; närvikoe mikrogliiarakud. 18. Eriomadustega sidekoed (sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude) * sültjas sidekude – textus mucosus - esineb vaid nabaväädis, täiskasvanutel puudub. Rakud on haralised, pikkade jätketega. Rakud on seotud üksteisega peente harude abil. Rakuvahe põhiaine moodustab Whartoni sült. Enam diferentseerunud sidekoes ilmuvad põhiainesse ka kollageensed kiud.
annaabi.ee 
