4)Põhja-Jäämeri maailma väikseim ookean . Ookean põhjapoolusel. Asub Põhja-Ameerikast ja Euraasiast põhjas. Põhja-Jäämere alla jääb polaarne ja lähispolaarne kliimavööde. Peamised looma- ja taimeliigid kuna ookeanid katavad Maa pindalast 70%, siis on ookeanid väga liigirikkad. Peamised loomaliigid on: Kahepaiksetest rohekilpkonnad, rombkilpkonnad ja nahkkilpkonnad. Kalad merihobuke, hailised(sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), noolhaugid, tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised. Selgrootud meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed, kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp,
mudillane luzoni pisimudil, kelle pikkus on 1-1,5 cm . · See mudilane esineb suurte parvedena. Saarte elanikud püüavad teda ja tarvitavad toiduks. · Luzoni pisimudilat peetakse kõige väiksemaks selgroogseks loomaks kogu maailmas. · See on väikseim selgroogne endise NSV Liidu piires. Suured: · Tõelisteks hiiglasteks kalade seas tuleb lugeda mõningaid kõhrkalu, hailisi. · Atlandi ookeani põhjaosas, osalt ka Barentsi meres, esineb hiidhai, kes on üle 15 m pikk. · Hiidhai küttimisel on esinenud õnnetusjuhtumeid, kuna tal on nivõrd hiiglaslik jõud, et ta võib sabalöökidega purustada paadi. · Suurte kalade hulka kuuluvad ka tuurlased ning ka sägad( suurim pikkus 5 m , 160 kg) ja karplased. Ohtlikud kalad · Ahvena uimes mürgine vedelik. · Tüügaskala mürk asetseb erilistes reservuaarides, mis paiknevad uimekiirte juurte läheduses. (Tema mürk võib tekitada gangreeni,surmajuhtumid ).
sademeid, eriti rannikujoonel. Põhjapoolseimas osas on lähisarktiline kliima, Svalbardil valitseb aga arktiline tundra. Bioloogiline mitmekesisus Norras on esindatud 16 000 liiki putukaid, 20 000 liiki vetikaid, 2800 liiki samblikke ja samblaid, 2800 liiki soontaimi, 7000 liiki seeni, 450 liiki linde, 90 liiki imetajaid, ligi 200 liiki kalu, ja 4500 liiki selgrootuid. Punases raamatus on neist 4599 liiki. Suurim kiskja Norra vetes on kaselott, maismaal polaarkaru. Suurim kala on hiidhai ning suurim imetaja harilik põder. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Norway http://ndla.no/ Reusch, H. (1905). Norges geografi. Oslo.
Pilt 13. Hink (Cobitis taenia).( http://www.zasavica.org.yu/fotke/fauna/photos/04.jpg) Jutustades loomadest äratavad alati erilist tähelepanu suured isendid. Meid hämmastavad kalade suured mõõtmed ja me püüame nende elu kohta rohkem teada saada. Tõelisteks hiiglasteks kalade seas tuleb lugeda mõningaid kõhrkalu, hailisi. Atlandi ookeani põhjaosas, osalt ka Barentsi meres, esineb hiidhai, kes on üle 15 m pikk. Vaatamata sellistele hiiglasuurtele mõõtmetele on see hai tuntud üsna rahumeelse loomana. Ta toitub peamiselt väikestest kaladest ja teistest pisikestest mereorganismidest, kuid sobival juhul sööb ka suurte mereimetajate, isegi vaalaliste korjuseid. Hiidhai küttimisel on esinenud õnnetusjuhtumeid, kuna tal on nivõrd hiiglaslik jõud, et ta võib sabalöökidega purustada paadi. Troopikameredes esineb veelgi suuremaid hailisi.
5 - 10 m pikkune tiigerhai on nime saanud mitte niivõrd oma kiskjaliku iseloomu, kui just keha ülaosa värvuse tõttu, mis meenutab tiigrit. Vaatamata ülivõimsatele lõugadele ja suurtele teravtele hammastele, toitub tiigerhai tigudest, kalmaaridest ja tillukestest kaladest. Troopikameredes levinud sinihai omapäraks on see, et ta armastab ujuda laevade ümber ja neid ookeanis päevade kaupa saata. Ta ootab toidupalu, mis laevalt alla heidetakse. Nii mõnigi sukelduja on ujunud hiidhai ümber, mõõtnud rahulikult tema suurust, hoidnud kinni tema sabauimest ja teinud veealust sõitu. Inglased on andnud hiidhaile pika omapärase nime - veepinnal päikese käes soojendav hai. Hiidhaid püütakse, sest ta liha on söödav ja maksast saadakse kalaõli. MÕRTSUKHAI Inimsööjaks ehk "valgeks surmaks" kutsutud mõrtsukhaid esineb kõikides piisavalt soojades meredes. Tema inimsööja kuulsus on liialdatud, aga pole siiski täiesti alusetu. Mõrtsukhai on mereloom
annaabi.ee 
