enesetunne, tingitud hästi, treemorit arsti ettekirjutusele. on normaliseerunud alkoholi võõrutusest,mis ei esine. * Jälgi elutähtsaid näitajaid. (RR 120/70 mmHg, pulss väljendub kõrgenenud * Rahusta patsienti ning 70 x min), treemorit ei vererõhu(145/95mm/Hg selgita, millest antud esine. ) ning pulsiväärtuses enesetunne on tingitud. (115x/min) higistamises *Taga pt. hügieeni- ning tugevas treemoris. vahendid(pesemisvõimalused, puhas pesu, riided). *Soovita patsiendil lamada ja taga talle rahu. *Anna patsiendile juua, et vältida dehüdratatsiooni. 01.10
Õpetada patsienti kasutama vererõhuaparaati. d. Soovitada kasutada ja selgitada patsiendile arsti poolt välja kirjutatud ravimite kasutamist. e. Soovitada patsiendil lõpetada suitsetamine. f. Soovitada peavalude korral kasutada valuvaigisteid või proovida lõõgastuda - kuulata muusikat, mediteerida, teha hingamisharjutuseid ja lõõgastavaid vanne, tegeleda lemmiktegevustega (Smeltzer ja Bare 2004). 5) Probleem: Häirunud enesetunne, mis on tingitud liigses higistamises ja mis väljendub ekseemina. Eesmärk: Patsiendi nahk on paranenud ning puhas. Õendustegevus: a. Trenni- ja toitumissoovitused – alandada kehakaalu, et nahahaigused leevenduksid. b. Soovitada patsiendile erinevaid kreeme, ravimeid ekseemi ravimiseks olenevalt haiguse suurusest. c. Soovitada patsiendile teha vanne kaaliumpermangaadilahusega. d. Soovitada ja õpetada patsiendile mähiste ja õli-veeskreemide abil nahalt kuivade koorikuteja eksudaadi eemaldamist. e
operatsioonist kulgu ja ärevuse tugevust. * end ning mis tüsistusi. rahulikumalt. väljendub 2)Julgustan patsienti ärevustunnes, Kaugeesmärk: jagama oma hirme närvilisuses, Patsiendi hirm seoses higistamises. kaob. operatsiooniga, uurin patsiendi käest mida ta täpsemalt kardab. * 3)Vastan patsiendi küsimustele seoses
siis haigestumise puhul ei pöörduta arsti poole. Seda, kui paljudel juhtudel võiks olla patsiendi haiglaslik seisund olla põhjustatud passiivsest suitsetamisest, ei osanud ta öelda. (Lisa 3). (Kalberg, 2015) 1.4 Organism pärast suitsetamisest loobumist Suitsetajate nikotiinisõltuvus on erinev. Nikotiini otsene toime organismile on lühiajaline. Võõrutusnähud, mis avalduvad peapöörituses, peavaludes, väsimuses, keskendumisraskustes, ülemäärases higistamises, külmavärinates, unehäiretes, suurenenud söögiisus ja eelkõige tugevas suitsuhimus ei pruugi tekkida kõigil. Võõrutusnähud viitavad tugevale nikotiinisõltuvusele ja on kõige hullemad esimesel nädalal. Enamasti kaovad need aja jooksul, kas päevade või kuudega ning neid võib leevendada nikotiiniasendusravimitega. Protsessid, mis leiavad aset organismis pärast suitsetamisest loobumist: 7 - 20 minutit – vererõhk ja pulss normaliseeruvad, käed ja jalad lähevad soojemaks;
3.1.3 Hoiakute mõõtmise meetodid Isikute hoiakute määramiseks millegi suhtes on välja töötatud rida meetodeid. Järeldused isiku hoiaku kohta tehakse tema tegevuse põhjal uuringu protsessis ning selle vaatlemise alusel. On ka tehnikad, mis võimaldavad mõõta isiku psühholoogilist reaktsiooni teatud ärritajatele (stiimulit). Näiteks, seade nimega psühhogialvanomeeter mõõdab muutusi inimese higistamises, näidates tema emotsionaalset reaktsiooni teatud ärritaja suhtes. Hoiakute mõõtmise meetodid jagatakse kahte gruppi · kaudsed meetodid e projektsioonitestid (projective test). Siia gruppi kuuluvad pilapiltide tehnika, sõnaassotsatsioon, lause ja loo täiendamine ja muud taolised meetodid; 49 · otsesed meetodid (selfreporting methods), mille kasutamisel palutakse inimestel
TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE VAHUR ÖÖPIK Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis, pidades silmas kas ühekordse kehalise koormuse toimet või pikemaajalise regulaarse treeningu efekti. Üksik kehaline pingutus võib organismi talitluses esile kutsuda väga ulatuslikke muutusi, mis väljenduvad näiteks hingamise intensiivistumises, südame löögisageduse suurenemises ja higistamises. Need nihked on aga lühiajalised nii hingamine, südame töö kui ka higieritus normaliseeruvad koormusjärgsel taastumisperioodil kiiresti. Üksikute koormuste mõju akumuleerumine pikemaajalise kindla suunitlusega treeningu protsessis viib aga võrdlemisi püsivate muutuste väljakujunemisele nii inimese organismi ehituses kui ka talitluses. KEHALISE KOORMUSE MAHT JA INTENSIIVSUS Mis tahes kehalise koormuse olulisimad tunnused, mis määravad tema toime