keelekasutuseni lihtsa ja ausa tegelaskuju kohta, kes vastandus peenutsevale kõrgklassile. Teiseks huvitavaks tegelaseks oli kolonel Pickering, kes huvitus nagu Higginski inimeste keelekasutusest. Pickeringi eristas aga Higginsist taktitundelisus ja oskus kõigiga meeldivalt käituda. Ta püüdis hoida Higginsit mõistlikumana ja teda rohkem teistest hoolima panna. Pickeringil oli ka suur osa kogu filmis kirjeldatud loo juhtumisel, sest just tema vedas Higginsiga kihla, kas too suudab lilleneiust hertsoginna teha, lubades selle õnnestumisel kõik kulud ise katta. Teiseks oli oluline tema roll eksperimendi õnnestumisel, sest kui Higgins õpetas Elizale vaid õiget keelekasutust ja hääldust, siis just Pickeringilt õppis Eliza kõrgseltskonda sobivat ja ka üldiselt meeldivat, hoolivat ja lugupidavat käitumist. Film oli nii sisult huvitav kui ka hästi teostatud. Äramärkimist väärivad väga head
sest need sündumsed muutsid totaalselt Eliza suhtumist elusse ja teistesse kõrvalseisvatesse inimestesse.Elizast saab näidendi lõpuks täis segavereline leedi. Minu arvates on iga inimese enda teha, kuidas ta oma elu korraldab, kuid mingis elu punktis, kus olukord on kriitiline, on targema inimese nõu alati abiks ja vahel ka kohustuseks. Pygmalion, skulptor, kes voolis oma kätega naise kuju ning hiljem selle ellu äratas ja ära armus, on peegelduseni sarnane Higginsiga, kes voolis Elizast tõelise naise ning hiljem temasse armus. Pygmailon oli ise väga kritiseeriv naiste suhtes, nagu oli ka Higgins. Eliza oli nagu Tuhkatriinu, saabudes kuningaballile vankri ning kristallkingadega aga lahkudes sealt ainult kõrvitsa ja ühe kingaga. Temale järgnesid mitu printsi valgel hobusel. Näidendi sõnum: ,,Töö tegi ahvist inimese" või ,,Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka armastus". Haridusel on heaolu seisukohalt suur tähtsus.
sest need sündumsed muutsid totaalselt Eliza suhtumist elusse ja teistesse kõrvalseisvatesse inimestesse.Elizast saab näidendi lõpuks täis segavereline leedi. Minu arvates on iga inimese enda teha, kuidas ta oma elu korraldab, kuid mingis elu punktis, kus olukord on kriitiline, on targema inimese nõu alati abiks ja vahel ka kohustuseks. Pygmalion, skulptor, kes voolis oma kätega naise kuju ning hiljem selle ellu äratas ja ära armus, on peegelduseni sarnane Higginsiga, kes voolis Elizast tõelise naise ning hiljem temasse armus. Pygmailon oli ise väga kritiseeriv naiste suhtes, nagu oli ka Higgins. Eliza oli nagu Tuhkatriinu, saabudes kuninxgaballile vankri ning kristallkingadega aga lahkudes sealt ainult kõrvitsa ja ühe kingaga. Temale järgnesid mitu printsi valgel hobusel. Näidendi sõnum: ,,Töö tegi ahvist inimese" või ,,Tee tööd ja näe vaeva siis tuleb ka armastus". Haridusel on heaolu seisukohalt suur tähtsus.
Näitleja kes seda rolli mängis sobis ideaalselt oma kõnepruugi kui ka välimuse poolest seda karakterit mängima. Muusikat ansambli ega plaadi pealt ei tulnud kuid muusika mängis oma rolli küll. Lavakujunduse ja ka balli ajal oli igal näitlejal oma viisike ümiseda mis kõik kokku kõlas imelise harmooniana ja oli ideaalne lisand sellele lava õhkkonnale ning värvingule. Lugu rääkis tänavatüdrukust Elizast kes sattus kokku härras Higginsiga kes oli keeleteadlane ja kes lubas kihlveo eesmärgil tüdrukust koolitada õige õukonna daam et teda saaks isegi hertsoginnana esitleda. Kuigi tüdruk tahtis paremat elu oli ta algul väga umbusklik õppemeetotite suhtes. Kui ball mis oligi kihlveo tähtajaks oli möödas ja kõik oli läinud plaanikohaselt oli aeg Elizal lahkuda kuid selles haritud seisuses mõistis et olla koolitaud kõrkklassi ja tegelikult siiski tulla alamklassist ei tule midagi välja kui ta läheb otse tänavale
vaid saab iseseisvaks ja eneseteadlikuks, väärikaks naiseks. Henry Higgins(märkmetegija)- foneetika professor, kes võib inimese päritolu ära tunda isegi tänava täpsusega. Ta on väga tark ja jõukas, jätab küll tähtsa aga see- eest labase ja väga ebaviisaka mulje, sest tema ühiskonda suhtumine on teistsugune. Ta leiab, et kõiki inimesi peaks kohtlema mitte hästi ega halvasti vaid samamoodi. Kolonel Pickering- India murrete uurija, kes tuleb Londonisse, et kohtuda Higginsiga, kellest on tal väga hea arvamus ja kellega ta sarnaneb paljuga. Kuid ta on märkamatul viisil palju viisakam, mõistlikum, leplikum ja rahulikuma iseloomuga kui professor. Lisaks sellele, et ta on tark on ta ka tõeline härrasmees. Alfred Doolittle- Eliza isa. Vanemas eas, kartmatu ja sõnaosav prügivedaja, kes on leppinud oma statuusega ja isegi ei taha nimekust ega jõukust. Võib jätta mulje, et tahab oma tütrele parimat, kuid on siiski nõus väikese raha eest tütre maha müüma.
keeleteadlast, Henry Higgins ja kolonel Pickering, kes üksteise vastu juba ammu huvi olid tundnud. Seal satutakse esimest korda kokku ka Tegevuse koht ja aeg Eliza, vaese lillemüüjaga. Pickering veab Higginsiga kihla, et viimane ei XX sajandi alguse Inglismaa suuda koknit kõnelevat lilleneiut suursaadiku juures toimuvaks balliks seltskonnas aktsepteeritavaks naiseks muuta. Vastasel juhul lubab Peategelaste iseloomustused kolonel neiu koolitamiseks kulunud summa kinni maksta. Higgins võtab
annaabi.ee 
