veidi ees või siis istuvana. Rahotep ja Nofret u.2600a. E.Kr. Vaarao Džoser u.2600 e.Kr. Vaarao Mykerinose ja ta Vaarao Chephren kotkakujulise naise kuju Gizast jumal Horose kaitse all u.2500 e.Kr. u.2470 e.Kr. Reljeefikunst Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef. Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Pildile lisati hiero- glüüfe. Jumal Amon Surnutejumal Anubis muumiaga Püha härg Apis Vaarao kaarikuga Seinamaal Maalidel kujutatakse inimesi stiliseeritult ja staatiliselt. Tihti lisatakse hieroglüüfkiri. Tütarlaps lootosega Musitseerivad tütarlapsed Ehnatoni-aegne kunst Amenhotep IV oli ainuke Egiptuse valitseja, kes tegi tõsise katse murda vana kunsti põhimõtteid. (14.saj.e.Kr.) Amenhotep IV e. Ehnaton kummardas
Cicero lasi haua puhastada ning suutis näha nikerdusi ja lugeda mõndasid värsse hauakivi pealiskirjast. 4 Avastused ja leiutised Kuldne kroon Tuntuim anekdoot Archimedesest räägib, kuidas ta leiutas meetodi ebakorrapärase kujuga esemete ruumala mõõtmiseks. Vitruviuse järgi pühendati templi ehitamisel aidanud kuningas Hiero II-le kroon, kuna ta aitas ehitust varustada puhta kullaga. Archimedes pidi siis kindlaks tegema, kas kroonile oli lisatud ebaausa kullassepa poolt hõbedat või mitte. Ta pidi lahendama probleemi krooni kahjustamata, seega ei saanud ta seda sulatada korrapärase kujuga objektiks, et siis selle tihedust mõõta. Ükskord vanni võttes pani ta tähele, et veetase vannis tõusis, kui ta sisse läks, ja mõistis, et selle nähtuse abil saaks mõõta krooni ruumala
Gnosiofoobia- hirm teadmiste ees (ka epistemofoobia, vt sofo-, didaskaleinofoobia) Grafofoobia- hirm (ksitsi)kirjutamise ees. Gmnofoobia- hirm alastioleku ees. (ka nudofoobia, etc) Gnefoobia, gnofoobia- hirm naiste ees. (ka feminofoobia, vt kalignefoobia, etc) Hadefoobia- hirm prgu ees. (ka stigifoobia, vt bog-, daemono-, fasmo-, satanofoobia) Hafefoobia, haptefoobia- hirm saada puudutatud. (ka afe-, fikso-, kiraptofoobia) Hagiofoobia- hirm phakute vi phade asjade ees. (vt hiero-, stauro-, teleofoobia) Hamartofoobia- hirm teha pattu. (vt enosio-, pekatofoobia) Harpaksofoobia- hirm saada rvitud. Hedonofoobia- hirm tunda mnu (naudingut). Heliofoobia- hirm pikese ees. (vt fotofoobia, etc) Hellenologofoobia- hirm kreekapraste terminite vi ldse teadusliku terminoloogia ees. Helmintofoobia- hirm ussikestest vi vakladest kihisemise ees. (vt skoletsifoobia) Hemafoobia, hemofoobia, hematofoobia- hirm vere ees.
SOSE.01.139 27.01.2006 Bütsantsi ajani.17 Anacreoni loomingu näidis ja tõlge inglise keelde vt Lisa 2. Pindaros (518? -483 a eKr) üldiselt aktsepteeritud suurima kreeka lüürilise poeedina. Sündinud Boiootias, elas ta põhiliselt Teebas. Reisis palju, viibides Ateenas, Sitsiilias Hiero I õukonnas Sürakuusas ja ka Acragases. Põhiliselt kirjutas koorilüürikat, sätestas standardi võidulaulule epiniikionile. Tema töödest on säilinud 45 oodi, olles üheks suurimaks koguks ühe autori teostest Vana-Kreeka ajast. Neid fragmente on erakordselt palju, mõned neist ka eriti tuntud. Epiniikion tähistab võitu spordimängudel: 14 Olümpia oodi, 12 Püüti oodi, 11 Nemea oodi ja 8 Istmose oodi. Kõik kirjutatud
Theos- jumal thea- jumalanna theous sebesthai- jumalaid austama theous nomizein- jumalaid austama tava kohaselt ehk riitusi läbi viima eusebia- jumalakartlikkus asebia- jumala mitteaustamine atheos- jumalatu entheos- jumalast täidetus enthusiasmos- jumalast täidetus hieros- püha hieron- pühamu hieros- preeser hierea- preestrinna hagios- püha mantis- õpetaja, see kes pühadust õpetab, ennustaja. Manteion- oraakel hiero-mantis- pühaduseõpetaja Mida kreeklased oma jumalatelt ootasid? Jumalad seisid inimlike normide eest. Selleks, et jumalaid saaks austada, tuli jälgida inimlike norme. Kui seda ei tehtud, järgnes karistus. Karistus tuli enne surma, siipoolsuses. Hiljem lisandus ka nägemus et pärast surma ootab ka mingi karistus. Kreeklastel oli tugev kogukond ja see oli ühistelt vastutav jumala ees. Kui üks liige käitus halvasti, sai karistuse kogu kogukond
ühiskonnakihid välja otsib ja neist uue hierarhilise terviku loob, mille tipukiviks saab vaimulik seisus, siis kuuleb selles kaoses algul midagi pakitsevat, pärast aga näeb, kuidas ristiusu hingeõhus 170 9 7 surnud ehituskunstide põrmust, kreeka ja rooma ehitusvormidest barbarite käe alt vähehaaval ellu tõuseb salapärane romaani arhitektuur, see Egiptuse ja India teokraatlike ehituste sugulane, puhta katolitsismi muutumatu embleem, paavstliku ühtsuse kõigutamatu hiero-glüüf. Kogu tolleaegne mõttemaailm on tõepoolest väljenduse leidnud selles sünges romaani stiilis. Sellest hoovab paavsti võimu, ühtsust, ligipääsmatust, absoluutsust, Gregorius VII-t; kõikjal on tunda vaimulikku mõju, mitte kuskil aga inimest; igal pool kastivaimu, mitte kuskil rahvast. Siis aga tulevad ristisõjad. See on suur rahvaliikumine. Iga rahvaliikumine aga, olgu selle põhjuseks või sihiks mis tahes, raputab alati surve alt üles vabadusvaimu
Ma raiskaksin selle ära ja elaksin lõbusasti.» «Mina ka; aga rö ovlid ei tee nii, nad peidavad selle alati äa ja jäavad sinnapaika.» «Kas nad sellele hiljem jäele ei tule?» «Ei, nad kavatsevad kül tulla, kuid unustavad harilikult mägid võ surevad. Igatahes on varandus kaua aega peidus ja roostetab. Ja siis leiab keegi vana kolletanud paberi, mis talle peidukoha käte juhatab, --paberi, mida tuleb näal otsa uurida, sest seal on peaasjalikult ainult mägid ja hieroglü ufid.» «Hiero --mis asjad?» «Hieroglü ufid --pildid ja nõda edasi, tead, mis pealtnäa midagi ei täenda.» «Kas sul on siis mõi niisugune paber, Tom?» «Ei ole.» «No kuidas sa siis mägid ües leiad?» 145 «Mul pole vajagi mäke. N a d matavad varanduse alati majja, kus kummitab, võ saarele võ kuivanud puu alla, mille üs raagus oks väja ulatub. Noh, oleme Jacksoni saart juba veidi uurinud ja me võme kunagi veel sinna minna; ja siis on ju Vaikse Maja jõ ä ares see vana maja,