Osaliselt oli seostamisest juttu jubakordamise juures, mida saab muuta efektiivsemaks just seoseid luues.Jargnevad strateegiadon otseselt suunatud info seostamisele ja grupeerimise soodustamisele. 1. Lausete või sõnade konstrueerimine. 2. Kujutluspildid. 3. Loosungid, kõlalised seosed. 4. Seostamine tegevustega. 5. Seostamine isiklike elusündmustega. 6. Seostamine emotsioonidega. 7. Visuaalsete elementide kasutamine. Grupeerimine kategooriatesse eriti hierarhilistesse kategooriatesse aitab kaasa moistmisega õppimisele ja on seetõttu efektiivsem kui lihtne kordamine voi seostamine. Uute teadmiste ümberorganiseerimine, kokkusurumine ja üldistamine on eriti efektiivsed viisid õpitava paremaks meeldejätmiseks, kui on vaja õppida keerukamat materjali. Õpitu kasutamine. Mälu funktsioneerimise seaduspärasused põhjendavad, miks õpilasedsuudavad kasutada õpitut väga
· Teadmisi kogutakse · Teadmisi struktureeritakse ümber · Mida rohkem seoseid teadmiste vahel, seda lihtsam meelde tuletada · Verbaalsed ja kujundilised esitused Meeldejätmise strateegiad (mäluvõtted) · Mehaaniline kordamine · Hajutatud kordamine · Mõtestatud kordamine · Grupeerimine sõnadeks või lauseteks · Kujutluspildid · Seostamine situatsioonidega, kogetuga · Seostamine tegevustega · Seostamine emotsioonidega · Grupeerimine hierarhilistesse kategooriatesse · Kokkusurumine · Märkmete tegemine · Subjektiivne grupeerimine Vanuselised iseärasused · Eelkooliealised lapsed meeldejätmise strateegiaid üldiselt ei kasuta · Vanemaks saades lapsed: hakkavad kasutama uusi strateegiaid täpsustavad olemasolevaid olemasolevaid kasutatakse uutes olukordades · Nooremaid lapsi võib õpetada lihtsamaid mäluvõtteid kasutama, kuid kasutavad ainult piiratud kontekstis ja ülesannete korral
tavasid siiani. Eri kastide vahel on individuaalne sotsiaalne mobiilsus praktiliselt võimatu. Võimalik on ainult grupiline liikumine või struktuurne mobiilsus.) 2. Avatud klassiühiskond (tavaline kodanlik ühiskond, e. industriaalühiskond) . Teoreetiliselt võimalik igasugune individuaalne mobiilsus (ajalehepoisist ---> miljonäriks) 3. Segaühiskond . Selline ühiskondlik süsteem, kus mingi tunnus (rassi, usu, etnilise kuuluvuse ) jaotab ühiskonna üksteisest isoleeritud hierarhilistesse süsteemidesse, tuntakse ajaloost mitmeid. Näiteks ka USA-s toimus pikka aega valgete ja värviliste hierarhias mobiilsus isoleeritult. Vaatamata kristlikule ideaalile kõikide inimeste võrdsusest oli Lääne ühiskondades XIX sajandi keskpaigani valitsevaks normiks sotsiaalse mobiilsuse suhtes n.ö. kastinorm. See norm ei kiitnud heaks laialdast sotsiaalset mobiilsust. Inimene võis küll oma huvides püüda
Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti omadustele Mõtlemine jääb siiski piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme. Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) *Võgotski õppimine : Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka. Nt Luria ülesanne pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld - Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni.
· Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti omadustele · Mõtlemine jääb siiski piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme. · Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) Järjestamine A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem? · Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega · Bryant ja Trabasso (1971) värviliste pulkadega katse
Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti omadustele Mõtlemine jääb piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti – ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme. Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid – järjestamine (ajalise/ ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse klassifitseerimise ja järjestamise oskused) Järjestamine A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem? Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse objektidega Bryant ja Trabasso (1971) – värviliste pulkadega katse
annaabi.ee 
